Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Tööstusettevõtted tootsid augustis 4,5% rohkem

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta augustis püsivhindades 4,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tootmine suurenes kõigis tööstuse sektorites: mäetööstuses 25,3%, energeetikas 56,9% ja töötlevas tööstuses 1,2%.

Tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2% elektrimootorite, 
-generaatorite ja -trafode tootmise suurenemise tõttu.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta augustis 66,2% välisturule, juulis oli see osakaal veidi väiksem.

Võrreldes 2025. aasta augustiga kasvas töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 6,4%. Toodangu müük siseturule suurenes 3,7% ja müük ekspordiks 8%.

Energeetika toodang kasvas augustis püsivhindades 56,9%. Koguseliselt (MWh) suurenes elektri tootmine aastaga 43,3% ja soojuse tootmine 46,5%. Mäetööstuse kasvu tingis põlevkivi ja kivi ning liiva ja savi kaevandamise suurenemine.

Tarbijahinnaindeksi tõus septembris kiirenes

Tarbijahinnaindeks tõusis septembris võrreldes augustiga 0,9% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 3,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 3,6% ja teenused 3,5% kallimad.

Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine. Võrreldes 2025. aasta septembriga avaldasid transpordiga seotud hindadele enim mõju bensiini 33,8% ja diislikütuse 58% kallinemine, mis on tingitud jätkuvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas. Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1%, torugaasi 44,5%, segaolmejäätmete äraveo 56,6% ning puitkütuse 10,6% hinnatõus. 

Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 1,2% hinnalangus võrreldes eelmise aasta septembriga hoidis üldist hinnatõusu tagasi.

Augustis kasvas kaupade eksport 3% ja import 10%

Kaupade eksport kasvas 2026. aasta augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi üle 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 360 miljonit eurot.

Eesti päritolu kaupade eksport jäi eelmise aasta augustiga võrreldes samale tasemele ja selle osatähtsus moodustas augustis koguekspordist 62%. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid.

Kõige rohkem eksporditi augustis elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%), transpordivahendeid (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Aastaga suurenes enim ehk 20 miljoni euro võrra (18%) metalli ja metalltoodete, sh metallijäätmete väljavedu. Kõige enam vähenes mineraalsete toodete (8 miljoni euro võrra ehk 6%) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (8 miljoni euro võrra ehk 5%) eksport Eestist.

Peamised impordiartiklid olid augustis elektriseadmed (14% koguimpordist), mineraalsed tooted (12%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (12%) ning transpordivahendid (12%). Eelmise aasta augustiga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 52 miljoni euro võrra mineraalsete toodete sissevedu Eestisse. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on aasta võrdluses tõusnud üheksa kuud järjest

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2026. aasta septembris võrreldes augustiga 1,4% ja võrreldes 2025. aasta septembriga 4,2%. 

Tootjahinnaindeks on aastases võrdluses tõusnud terve selle aasta ehk üheksa kuud järjest. Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit enim kütteõlide, puidutöötlemise ning metall- ja puittoodete tootmise hinnatõus. Vastupidist mõju avaldas masinate ja seadmete remondi, elektrienergia ja toiduainete tootmise hinnalangus.

Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku tõusis indeks 4,8%, sealhulgas toiduainete tootmises toimus hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 1,4%.

Võrreldes augustiga mõjutas septembris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas indeksit toiduainete, metall- ja plasttoodete tootmise hinnalangus.

Ehitustööd kallinesid kolmandas kvartalis aastaga 3,8%

Ehitushinnaindeks tõusis 2026. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,8% ja selle aasta teise kvartaliga võrreldes 1%. Indeksit mõjutas kolmandas kvartalis enim palgakasv ja ehitusmaterjalide hinnatõus.

Aastases võrdluses mõjutas kolmanda kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim imporditud toorainest sõltunud materjalide 4,4% kallinemine. Võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga tõusid kulutused masinate kasutamisele 2,7% ja palgakulud 2,5%.

Võrreldes teise kvartaliga tõusid ehitusmaterjalide hinnad 0,9%, eelkõige betooni ja betoontoodete väikese hinnatõusu tõttu.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 3,2%.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave 

Annaliisa Köss 
meediasuhete partner 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
5696 6484 
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock