9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Kadri Rootalu, Käthrin Randoja
9. klassi lõpetades jõuavad õpilased esimest korda oluliste eksamiteni ning seisavad seejärel valiku ees, kuidas oma õpiteed jätkata. 2025/2026. õppeaastast kehtib koolikohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni, seega ei ole põhiharidus enam lõpp-punkt, vaid vaheetapp edasise haridustee jätkamisel.
Kui suur on aga 9. klassi lend sel aastal ja kuidas on põhikooli lõpuklassi õppurite arv viimase veerandsaja aasta jooksul muutunud? Kasutame selle analüüsimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja statistikaameti andmeid statsionaarses õppes õppijate kohta. Väljavõte on tehtud 10. novembri seisuga vastaval aastal ning viitame neile õppijatele tekstis läbivalt kui „9. klassi õpilastele“.
Üheksandike arvult oleme praegu tõusulaine tipus
2025. aasta novembri seisuga oli 9. klassi õpilaste arv Eesti koolides 15 874. Aasta varem õppis samas kuus 9. klassides 15 878 noort, mis tähendab, et viimasel kahel aastal on see arv püsinud praktiliselt muutumatuna. Viimastest aastatest on üheksandikke enim olnud 2023. aastal – vaid kahe õpilase võrra vähem kui 16 tuhat.
2000ndate aastate alguses oli 9. klassi õpilaste arv 20 tuhande ringis. Kõige rohkem oli põhikooli lõpuklassis õpilasi 2003. aastal, ulatudes 21 517 õpilaseni. Seejärel hakkas õpilaste arv aga kahanema ning kõige vähem üheksandikke oli Eesti koolides 2013. aastal (11 454 õpilast). 9. klassi õpilaste arv vähenes kümne aastaga seega enam kui 10 tuhande võrra. Alates 2018. aastast hakkas 9. klassi õpilaste arv taas tõusma, kuid 2000ndate aastate alguse taset siiski ei saavutanud.
9. klassi statsionaarses õppes õppijate arv vastava aasta novembri seisuga
| Õppijate arv | |
|---|---|
| 2000 | 19 309 |
| 2001 | 20 019 |
| 2002 | 20 669 |
| 2003 | 21 517 |
| 2004 | 21 081 |
| 2005 | 20 312 |
| 2006 | 18 431 |
| 2007 | 17 185 |
| 2008 | 15 087 |
| 2009 | 13 648 |
| 2010 | 13 110 |
| 2011 | 12 568 |
| 2012 | 11 975 |
| 2013 | 11 454 |
| 2014 | 11 695 |
| 2015 | 12 002 |
| 2016 | 11 911 |
| 2017 | 11 977 |
| 2018 | 12 275 |
| 2019 | 12 895 |
| 2020 | 13 331 |
| 2021 | 14 060 |
| 2022 | 14 987 |
| 2023 | 15 998 |
| 2024 | 15 878 |
| 2025 | 15 874 |
Kõige rohkem on õpilaste arv kahanenud Ida-Virumaal
Kuigi 9. klassi õpilaste koguarv on 2025/2026. õppeaastal eelmisega sarnane, võib maakondade lõikes näha väiksemaid muutusi. Üheksandike arv on aastases võrdluses suurenenud Jõgeva-, Järva- ja Raplamaal, samuti Harjumaal väljaspool Tallinna. Kõige rohkem on üheksandike arv kahanenud Ida-Virumaal (protsentuaalselt) ja Tallinna linnas (arvuliselt).
Võrreldes 2000. aastaga on 9. klassi õpilaste arv vähenenud kõigis maakondades peale Harju- ja Tartumaa. Harjumaal on 25 aasta taguse ajaga võrreldes veidi üle 500 üheksandiku rohkem, Tartumaa koolides käib aga 153 õpilast rohkem.
Samas ajavahemikus on Ida-Virumaal 9. klassis õppijate arv vähenenud rohkem kui kaks korda: kui 2000. aastal õppis Ida-Virumaa koolide 9. klassides 2635 õpilast, siis 2025. aastal vaid 1180. Ka Põlva-, Viljandi- ja Hiiumaal õpib 2000. ja 2025. aasta võrdluses oluliselt vähem (-46%) statsionaarses õppes õppijaid. Siin tuleb aga arvesse võtta ka haldusreformi mõju. Näiteks Värska koolis õppivad üheksandikud läksid 2000. aastal veel Põlvamaa õppijate arvestusse, 2025. aastal on nad aga kirjas Võrumaa statistikas.
| Kooli maakond | 2000 | 2024 | 2025 | Muutus 2000 vs 2025 | Muutus 2024 vs 2025 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kogu Eesti | 19309 | 15878 | 15874 | -18% | 0% |
| Harju maakond | 7164 | 7590 | 7683 | 7% | 1% |
| ..Tallinn | 5702 | 5231 | 5096 | -11% | -3% |
| Hiiu maakond | 161 | 81 | 87 | -46% | 7% |
| Ida-Viru maakond | 2635 | 1256 | 1180 | -55% | -6% |
| Jõgeva maakond | 528 | 296 | 344 | -35% | 16% |
| Järva maakond | 583 | 314 | 351 | -40% | 12% |
| Lääne maakond | 442 | 238 | 241 | -45% | 1% |
| Lääne-Viru maakond | 995 | 687 | 656 | -34% | -5% |
| Põlva maakond | 474 | 250 | 258 | -46% | 3% |
| Pärnu maakond | 1337 | 1090 | 1037 | -22% | -5% |
| Rapla maakond | 528 | 408 | 433 | -18% | 6% |
| Saare maakond | 523 | 360 | 355 | -32% | -1% |
| Tartu maakond | 1979 | 2180 | 2132 | 8% | -2% |
| Valga maakond | 467 | 295 | 294 | -37% | 0% |
| Viljandi maakond | 894 | 501 | 483 | -46% | -4% |
| Võru maakond | 599 | 332 | 340 | -43% | 2% |
* Maakonnapiirid on seoses haldusreformiga 2000. ja 2025. aasta vahel muutunud.
Mis on selliste suurte muutuste taga?
9. klassi õpilaste arv peegeldab ühelt poolt umbes 15 aasta taguseid sündimustrende ning vahepealset rännet. Teisalt mõjutab õpilaste paiknemist linnastumine – kuigi rahvaarv tervikuna väheneb, kasvab elanike arv suuremate linnade ümbruses. Selle tulemusena õpib üha rohkem õpilasi just suuremates linnades ja nende naabruses. Näiteks õppis 2000. aastal 37% 9. klassi õpilastest Harjumaal ja 10% Tartumaal, kuid nüüdseks on nende osakaal kasvanud vastavalt 48% ja 13%-ni.
Põhikooli lõpetajate arv väheneb märgatavalt kahe aasta pärast
Seda, kui suur saab 9. klasside õpilaste arv olema järgmistel aastatel, saab prognoosida nooremate klasside õpilaste arvu põhjal, eeldusel, et lähiaastatel rändes olulisi muutusi ei toimu. Samuti ei arvesta see prognoos klassikursuse kordajate ega koolist väljalangejatega.
8. klasside õpilaste arv on hetkel ligikaudu kahesaja võrra väiksem kui üheksandike arv. Seega ei ole muutus järgmisel aastal tänavuse aastaga võrreldes kuigi suur. Põhikoolilõpetajate arv väheneb märgatavalt kahe aasta pärast, kui 9. klassi jõuavad praegused seitsmendikud, keda on 2025/2026. õppeaastal kokku alla 15 tuhande. Neist nooremate aastakäikude suurus jääb praegu üldjuhul vahemikku 14 000–15 000 õpilast. Pärast 2036. aastat jõuavad põhikooli lõpuklassi viimaste aastate väiksemad sünnikohordid, mis mõjutab lõpetajate arvu veelgi.
Õpilaste arv statsionaarses õppes 1. kuni 12. klassini 2025/26. õppeaastal
| 2025 | |
|---|---|
| 1. klass | 14 783 |
| 2. klass | 14 054 |
| 3. klass | 14 886 |
| 4. klass | 14 517 |
| 5. klass | 14 525 |
| 6. klass | 14 529 |
| 7. klass | 14 942 |
| 8. klass | 15 662 |
| 9. klass | 15 874 |
| 10. klass | 10 550 |
| 11. klass | 9 756 |
| 12. klass | 8 636 |
Soovime kõigile 9. klassi õpilastele edu eksamitel ja teadlikke valikuid edasise haridustee kujundamisel!
Allikad ja metoodika
Tekstis on kasutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja enne 2005. aastat Statistikaameti uuringu andmeid. Maakond tähistab õppeasutuse maakonda. Maakonnad on esitatud vastava vaatlusaasta 1. jaanuaril kehtinud haldusjaotuse järgi. Analüüsi ei ole sisse võetud põhikooli pikendatud õppe õpilasi.
2025/2026. õppeaasta muude haridusstatistika näitajatega saab tutvuda Statistikaameti andmebaasi tabelites ja haridusandmete portaalis Haridussilm.
Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)