Kuhu koonduvad Tallinnas kõrgharitud ja jõukad, kus elavad noored, kus eakad?

Blogi
Postitatud 14. juuni 2023, 10.45

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.

Teie loodud andmemassiiv Tallinna elanike kohta pälvis sel aastal parima infograafika tiitli, olles nii žürii kui rahva ühehäälne favoriit. Kas tunnustus tuli üllatusena?

Natukene ikka, samas said lugu ja graafikud juba avaldamise ajal palju head tagasisidet nii ekspertidelt kui ka tavalugejalt. Seega oli juba enne teada, et materjal jõudis lugejani, mis on ajakirjanikele ja multimeedia kujundajatele alati suurim töövõit.

Palun jagage selle suure töö valmimise tagamaid – kuidas tekkis idee ja mis oli töö peamine eesmärk?

See lugu oli osa „Süvalinna“ lugude sarjast, mis vaatas Tallinna linna probleeme erinevate nurkade alt ja linnavõimu rolli nendes. Tahtsime lahti kirjutada ka ruumilise ebavõrdsuse teema, sest selle suhtes on Tallinn Euroopa esirinnas. Tänu hiljutisele rahvaloendusele olid meil ülimalt detailsed andmed ning nii tekkis mõte osa loost graafiliselt lahendada, aga just nii, et lugeja ise saaks oma naabruskonna kohta võimalikult palju teada.

Olete suutnud suure hulga andmeid väga oskuslikult mõtestada ning kergesti haaratavaks ja arusaadavaks visualiseerida. See eeldab head andmekirjaoskust. Kui oluliseks te oma valdkonnas andmekirjaoskust peate?

Andmekirjaoskus on väga oluline, sest ilma selleta on lihtne teatud seoseid kas valesti tõlgendada või neid üle võimendada. Teiselt poolt on andmekirjaoskus väga oluline ka selle jaoks, et suuta andmete taga ja peidus olevat infot tavainimesele selgeks teha – selleks tuleb aga ise esmalt andmeid mõista ja omada piisavalt kriitilist meelt, et lasta oma analüüs ka ekspertidel üle vaadata.

Foto: Delfi Meedia

Olete kokku pannud tõeliselt mahuka ülevaate ja toonud tavainimesele Tallinna hämmastava detailsusega kätte. Kui suur tiim selle töö taga oli, kuidas ja kust kogusite andmeid ja kui kaua kogu ettevalmistustöö aega võttis?

Selle loo kallal töötas viis inimest ajakirjandusest: Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola, Oliver Kund ja Mari Mets ning meid nõustasid ka Tartu Ülikooli linnageograafid Kadi Kalm ja Tiit Tammaru. Tegu oli peamiselt statistikaameti rahvaloenduse andmetega, millele lisasime juurde palga- ja kinnisvaraandmed. Tammaru ja Mägi olid neid andmeid juba ise vaadanud ning küsisime need võimalikult detailselt välja. Lisasime ise veel andmeid ja analüüsi juurde. Seejärel ehitasid Toom Tragel ja Mart Nigola sellele ilusa ja huvitava graafilise lahenduse juurde. Lisaks sellele tegid Mari Mets ja Oliver Kund terve aja head reporteritööd, et kirjutada valmis lugu ise, milleta oleks keeruline olnud graafikutel toimuvat mõtestada.

Andmepärli parima infograafika auhinna võtsid vastu Mart Nigola ja Toom Tragel Foto: Uku Nurges

Andmete analüüsimisel jagasite Tallinna 229 piirkonnaks. Miks just nii?

Sellepärast, et neid klastreid kasutasid ka Tartu Ülikooli linnageograafid ja saime andmed sel kujul.

Valgustasite Tallinna elanike sotsiaalmajandusliku seisu ja selle arengu 30 aasta jooksul, kvartal kvartali haaval. Huvitava dimensioonina saab välja tuua ka nelja aasta võrdlemise – 1989, 2000, 2011 ja 2020. Millise ajajärgu andmed teid enim üllatasid? Tooge mõned põnevamad näited.

Ajaliselt võib-olla just see, et 2000ndate alguses ruumiline ebavõrdsus nii üles läks. Üldiselt oli uudne ka võib-olla see, et Pirita ja Kakumäe muutuvad venekeelsemaks. Viimase 20 aasta jooksul on üha enam venelasi kolinud Kakumäele ja Piritale. Huvitav oli ka see, et kesklinna lähedased alad on vastupidiselt algusesse tagasi jõudnud. Enne iseseisvumist elas seal venelasi rohkem, ent just pärast iseseisvumist olid Kalamaja ja Kassisaba linnaosad need, kus elas eestlasi ja venelasi peaaegu võrdselt. Nüüd aga need alad kallinevad ja eestistuvad kiiresti.

Heidame pilgu tulusamate ametite osakaalule. Millistes linnaosades elavad kõige tasuvamate ametitega inimesed? Millised on olnud vaadeldud 30 aasta trendid?

Kõige tulusamate ametitega inimesed elavad äärelinnades ja kesklinnas. See oli teisiti ainult 1989. aastal, kui vanalinnas elas tunduvalt vähem jõukamaid inimesi kui praegu, ent ajas on kontrastid ainult süvenenud.

Mida põnevat me saame teada kõrgharidusega inimeste osakaalu kohta?

Kõrgharidusega inimesed valguvad ära Lasnamäelt, osaliselt näiteks Pirita-Kosele, kuhu kolivad praegu jõukamad venelased.

Kus õitseb noorus ja kuhu koonduvad eakad?

Tallinna inimesed muutuvad iga aastaga keskmiselt vanemaks, eriti Lasnamäel ja Koplis. Ainsana on noorenenud vanalinna ja kesklinna kant.

Kuidas saame neid kõiki neid andmeid riigi heaks parimal moel ära kasutada? Milliseid otsuseid vastu võtta, et Tallinna elanike eluolu paremaks muuta?

Need andmed näitavad eelkõige just süvenevat arengut ja seda, et senised poliitikad ja arengud on aidanud kaasa ruumilise ebavõrdsuse süvenemisele aasta-aastalt.

 

Taustaks:

Konkursi „Andmepärl“ algatas statistikaamet 2021. aastal oma 100. sünnipäeva puhul, et propageerida andmete kasutamist ja mõtestamist ning parandada ühiskonna andmekirjaoskust.

„Andmepärli“ konkursi võitjad selgusid rahvahääletuse ja žürii hinnete kokku liitmise tulemusel. Parima infograafika žüriisse kuulusid loovagentuuri Optimist loovstrateeg Agnus Laane, ASi Delfi Meedia multimeedia teostusüksuse juht Ivar Kuldver, Geenius Meedia disainer, infograafika kujundaja Ahto Meri, statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kuraator Sandra Nuut ning žürii esimees Kaido Paabusk.

Nii parima andmeloo kui ka parima infograafika kategooria võitjad said auhinnaks kunstnik Ann Pajuväli loodud andmemaailma kujutava graafilise lehe ja elektroonikapoe 1000-eurose kinkekaardi. „Andmepärl 2023“ võidutöödega saad tutvuda siin.