Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Andmepõhine aruandlus muudab elu lihtsaks

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus.
Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada.

Lahendus on üleminek andmepõhisele aruandlusele
Andmepõhine aruandlus lähtub ühekordse sisestamise põhimõttest: kõik aruandluses vajalikud tunnused pannakse kohe kirja tehingu andmete sisestamisel majandustarkvarasse. Vajalike andmeväljade täitmist kontrollitakse kohe ja enamasti on tegemist vaid esmakasutamisel seadistatavate tunnustega. Tunnuste nimekirjad laadib tarkvara Statistikaameti infosüsteemist. Sellega viiakse miinimumini eksimisvõimalused sisestamisel. Ettevõtja kohustus on kajastada ja kinnitada kõik majandustehingud oma majandustarkvaras.

Ettevõtja „esitab“ kõik aruanded riigile ühe klikiga oma majandustarkvaras
Selle ühe klikiga annab ettevõtja tarkvarale käsu panna kokku vajalik andmete komplekt ja edastada see Statistikaametile. Sisuliselt paneb aruande kokku Statistikaameti infosüsteem. Mis veelgi parem – vastavalt seaduse nõuetele edastab Statistikaamet teistele ametitele nende nõutud aruannete täitmiseks vajalikud andmed. Ettevõtja on vabanenud eri tähtajaks eri ametitele erinevate aruannete esitamisest.