Aruandlus 3.0 lihtsustab ettevõtja suhtlust riigiga

Valdek Järvpõld, ettevõtja, ERK Nõukoja liige, majandustarkvara projekti juht, riigi kodanik, maksumaksja

Aruandlus hõlmab aruande koostamisvahendit, koostajat, esitajat ning aruande vastuvõtjat.
Aruandlusprotsessi kõigis lülides osalemisel on juba ammu tekkinud hulk küsimusi.

  • Miks on vaja nii palju aruandeid esitada?
  • Miks peab samu andmeid esitama eri ametkondadele mitu korda?
  • Milleks neid andmeid kasutatakse?
  • Miks kõik aruanded erinevad?
  • Miks muudetakse aruandevorme viimasel minutil?

Nende küsimuste lahendamiseks on astunud Eesti riik suure sammu edasi, juurutades projekti Aruandlus 3.0.

Projekti käigus analüüsiti põhjalikult esitatavaid aruandeid ja nende andmevälju. Selgitati välja iga andmevälja vajalikkus ja kasutaja. Aruanded struktureeriti ühtsele kujule ning koostati ühtsed klassifikaatorid kogu aruandlusele.

Mida võidavad või kaotavad aruandlusprotsessi osalised?

  1.  Aruande esitaja (asutuse juhtkond):
    + aruandeid jääb vähemaks;
    + andmed on juba algsel kujul standarditud;
    + võimaldab lihtsamat andmevahetust lisaks kohustuslikule aruandlusele ka muudes ärivaldkondades;
    – tuleb arvestada ühekordse täiendava kuluga.
  2. Aruande koostaja (arvestusala töötajad):
    + aruannete esitamine muutub lihtsamaks;
    + ei pea enam aruandeid koostama, vaid peab andmeid edastama;
    – nõuab andmete detailsemat sisestamist.
  3. Koostamisvahend (majandustarkvara):
    + kohustuslik andmete struktuur on ette määratud;
    + aruandlust on vaja igal aastal vähem muuta;
    – nõuab ühekordset täiendavat tööd vastava andmestruktuuri moodustamiseks.
  4. Aruande vastuvõtja (riik, ametkonnad):
    + paraneb andmete kvaliteet;
    + andmeid on eri ametkondade vahel lihtsam edastada;
    + uute aruannete lisamine muutub oluliselt lihtsamaks ja odavamaks;
    – ühekordne lisatöö uuel kujul aruannete vastuvõtuks.