Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Korduma kippuvad küsimused

  • Miks on vaja statistikaametile andmeid esitada?

    Ettevõtetel on andmete esitamise kohustus, sest ühiskonna toimimist kajastavat statistikat on vaja nii riigi juhtimiseks kui ka ettevõtete arengukavade koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Andmete põhjal hindavad valitsusasutused majanduse käekäiku, millest olenevad ka maksud ja palgad. Küsimustikud, mille täitmist ettevõttelt oodatakse, on statistikaameti portaalis rubriigis „Andmete esitamise kohustus“. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis.

    Statistikaamet kogub andmeid riikliku statistika seaduse alusel eesmärgiga pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse seisundi ning trendide kohta. Selle seadusega on sätestatud andmete esitamine kehtestatud mahus ja tähtaegadel ning seadus on järgimiseks kõigile Eestis registreeritud ettevõtetele. Riikliku statistika seaduse leiad siit.

    Kellelt statistikaamet andmeid kogub?

    Et tagada statistika piisav kvaliteet ja detailsus tegevusalade ja ettevõtete suurusrühmade kaupa, kasutab statistikaamet juhuvalimite meetodit, mis ühtib teistes Euroopa Liidu maades kasutatava meetodiga. Meetod tagab selle, et üks väikeettevõte ei satu ühel ajal kõigisse võimalikesse valimitesse.

    Ettevõtetest valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi rühmadesse. Arvuti valib igast rühmast välja teatava hulga ettevõtteid, kes andmeid esitavad. Ettevõtete vastamiskoormuse ühtlustamiseks on ettevõtete nimekiri kindla järjekorraga ja iga küsimustiku puhul algab valik nimekirja erinevast punktist.

    Statistikaametis rakendatud valimite koordineerimise süsteem tagab, et ühel väikeettevõttel ei ole tarvis täita korraga kõiki statistilisi küsimustikke. Praeguse valimi võtmise süsteemi ja valimimahtude juures on kuni üheksa töötajaga ettevõtetele enamasti tagatud, et nad on valimis kõige rohkem viis aastat. Seejärel langevad nad ühest valimist välja, aga võivad kohe sattuda mõne teise uuringu valimisse. Kui valimis on umbes 10% ettevõtetest, on tagatud, et ettevõte on valimis keskmiselt viis aastat, kui 20% ettevõtetest, siis kümme aastat jne. Andmeid peavad esitama kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted.

    Kuidas saada teada, milliseid andmeid peab ettevõte statistikaametile esitama?

    Andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebilehel.

    Infot on võimalik saada ka statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9100 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee. Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

    Kuidas andmeid esitada?

    Andmete esitamiseks soovitame kasutada elektroonilist andmeedastuskeskkonda eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt eeltäidetud. Loe täpsemalt infot eSTAT-i ja sellega liitumise kohta siit. „Aruandlus 3.0“ võimaldab palga- ja tööjõuküsimustiku andmed edastada otse ettevõtte raamatupidamistarkvarast, mille kohta leiab lisainfot siin. EKOMAR-i küsimustik eeltäidetakse äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete põhjal. Andmeesitajatele korraldab statistikaamet ka koolitusi, mille kohta saab infot siit.

    Mis juhtub, kui andmeid ei esita?

    Statistikatöö tegemiseks kogutavate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral on riikliku statistika tegijal õigus teha andmete esitamata jätjale või moonutatud andmete esitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.  

    Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadusega ja korrakaitseseadusega sätestatud korras. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha tasumine ei vabasta andmete esitamise kohustusest.

    Millisel juhul on vaja ettevõttes toimunud muudatustest statistikaametit teavitada?

    Juhul kui ettevõte on andmete esitamise kohuslane, aga pole tegevust alustanud, ei tegele küsimustikus mainitud tegevusalaga, on tegevuse peatanud või likvideeritud, tuleb sellest statistikaametile teada anda klienditoe telefonil +372 625 9100 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee. Tegevuse peatamise või likvideerimise korral, tuleb täpsustada peatamise või likvideerimise kuupäev. Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

    Andmete esitamata jätmise eest on statistikaametil õigus teha ettekirjutus-hoiatus ja määrata sunniraha.

    Kes ja milleks kogutavaid andmeid kasutab?

    Ühiskonna arengut kajastav statistika on vajalik nii riigijuhtimisel kui ka ettevõtete arengukavade koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Seega kasutavad esitatud andmete põhjal tehtud statistikat nii riigiasutused, teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka eraisikud.

    Miks ei kasuta statistikaamet andmeid, mida andmeesitaja on juba esitanud teistele riigiasutustele, näiteks Eesti Pangale, Maksu- ja Tolliametile või PRIA-le?

    Registriandmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on Statistikaameti prioriteete, kuid seda takistab asjaolu, et andmekogude andmed ei kata riikliku statistika vajadusi. Näiteks ei ole raamatupidamisaruannetes ettevõtlusstatistika tarbijatele piisava detailsusega infot. Samuti on erinevusi raamatupidamisnäitajate ja statistiliste näitajate definitsioonides, mistõttu ei saa rahvusvaheliselt võrreldavat ettevõtlusstatistikat ainult raamatupidamisandmete alusel teha.

    Andmete esitamiseks soovitame kasutada elektroonilist keskkonda eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt teistele riigiametitele esitatud andmetega eeltäidetud.

    Miks peab andmeid esitama FIE või eraisik?

    Riikliku statistika seaduse järgi on andmeesitajad Eestis registreeritud juriidilised isikud, välismaa äriühingute filiaalid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad, kinnisvara, ehitisi või nende osi omavad või põllumajandusmaad või põllumajandusloomi valdavad füüsilised isikud ja põllumajanduslikud majapidamised. Füüsilistelt isikutelt ei koguta andmeid mitte isikute, vaid nende valduses olevate maade ja loomade kohta.

    Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo

    Majandusüksuste nimekiri on abivahend eelkõige neile andmeesitajatele, kes peavad statistikaaruannetes näitama finantstehinguid või finantsvara ja -kohustuste seise kliendi või tehinguliikide kaupa, näiteks krediidiasutuste antud laenud ja kaasatud hoiused või liisinguettevõtete klientide liisingunõuded.

    Majandusüksuste nimekiri avaldatakse üks kord aastas (detsembris) ja see hõlmab majandusüksusi, mis on olnud majanduslikult aktiivsed kas või ühel kolmest viimasest aastast. Erand on kõik finantssektori üksused, mis on kantud nimekirja ka siis, kui need pole olnud viimasel kolmel aastal majanduslikult aktiivsed.

    Majandusüksuste ühetaoline klassifitseerimine nii statistika tegemisel kui ka statistilises aruandluses on kvaliteetse statistika kõige olulisem tingimus. Majandusüksuste tegevusala ja sektorisse kuuluvuse määramisel lähtutakse ESA2010 metoodikast. Sageli ei ole majandusüksuste tegevuse kohta piisavalt infot, seega ei pruugi ka nimekirjas esitatud info alati tegelikkusele vastata. Tihti on vähe infot uute majandusüksuste kohta, mis on tegutsenud lühikest aega ega ole veel ka majandusaasta aruannet esitanud.

    Kui andmeesitajal on kliente või tehingu vastaspooli, keda pole majandusüksuste nimekirjas, tuleb selliste üksuste klassifitseerimisel lähtuda olemasolevast infost ja oma parimast teadmisest.

    Üksuste andmed 1. detsembril 2019, revideeritud 23. jaanuaril 2020 XLS / XML.

    Andmete esitamine töötamise registrisse

    Valitsuse määruse kohaselt tuleb tööandjal kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse (TÖR) iga töötaja ametinimetus ja töökoha aadress.

    Selle eesmärk on koguda tõhusamalt palga- ja tööjõuandmeid, teha täpsemat tööturu- ja palgastatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus.

    Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb märkida TÖR-i siis, kui inimene töötab töölepingu alusel. Kui inimene töötab võlaõigusseaduse lepingu alusel, siis ei tule täiendavaid andmeid TÖR-i kanda.

    Eestis on kasutusel ligi 700 000 ametinimetust. Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad statistikaamet, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium, kohalikud omavalitsused jt.

    Töötamise registrit haldab maksu- ja tolliamet. Töötamise asukoha leidmiseks, registreerimiskeskkonda sisenemise ja rakendusega seotud muude küsimuste korral aitab MTA klienditugi telefonidel 880 0812 (äriklientide nõustamine) ja 880 0815 (e-maksuameti info).

    Ametikoha märkimisel saab abi statistikaametilt telefonil 625 9100.

    Vaata lisa
    Töötamise registreerimisest, ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimisest
    Juhised töökoha aadressi märkimiseks
    Statistikaamet on koostanud juhendi, kuidas ametinimetus TÖR-is märkida
    Ametite klassifikaator
    Ametite klassifikaatori sisu kättesaadavus API-ga

     

  • Miks on oluline uuringus osaleda?

    Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringutesse kaasatakse inimesi juhuvalikuga. Uuringud võivad olla erinevale vanuserühmale. Igaühe vastus on oluline, sest see esindab ühiskonna sarnaste isikute olukorda ja arvamust. Palume leida aega uuringu küsimustele vastata. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus.

    Kuidas andmeid esitada?

    Andmeid soovitame esitada endale sobival ajal elektrooniliselt andmeedastuskeskkonnas estat.stat.ee. Telefoniintervjuu aja saab kokku leppida küsitlejaga või anda soovist teada klienditoele. Kui küsimustele ei ole võimalik vastata veebis või telefoni teel, teeb küsitleja silmast silma intervjuu. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on eSTAT ja mida see võimaldab?

    eSTAT on elektrooniline andmeedastuskanal, mille kaudu saab turvaliselt, kiiresti ja mugavalt esitada riiklike statistikatööde jaoks kogutavaid andmeid. eSTAT teavitab andmeesitajat kõigist küsimustikest, mis ettevõttel tuleb statistikaametile esitada. Küsimustiku esitamisel saab kohe infot selle kohalejõudmise ja täitmise korrektsuse kohta. Peale selle on eSTATis võimalik vaadata varem sama kanali kaudu saadetud küsimustikke ja tellida meeldetuletusi esitamistähtaegade kohta. eSTATi kaudu andmeid esitades lüheneb andmete sisestusele ja esmasele kontrollile kuluv aeg ja statistika valmib kiiremini, mis on omakorda oluline tarbijale. Täpsem info eSTATi kasutamise kohta on eSTATi kasutusjuhendis.

    Kuidas saab eSTATiga liituda?

    eSTATiga liitumiseks tuleb ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus. Taotluse saab esitada aadressil eSTATis, autentides ennast ID-kaardi või mobiil-ID abil või internetipanga kaudu. Digiallkirjastatud taotlusvormi võib statistikaametisse saata e-postiga aadressile klienditugi [at] stat.ee.Taotluse vormi saab ka välja printida ja saata statistikaametisse postiga (Tatari 51, 10134 Tallinn). Laekunud taotluse alusel loob statistikaamet ettevõttele/asutusele tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Kui andmeesitajale ei ole sätestatud piirangut, saab ta täita ja vaadata kõiki oma ettevõtte/asutuse eSTATi kaudu esitatavaid küsimustikke.

    Kuidas eSTATi siseneda?

    eSTATi  sisselogimiseks soovitame kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

    eSTATi saab kasutada veebilehitsejatega Mozilla Firefox, Internet Explorer ja Google Chrome. Sisselogimisel tuleb jälgida, et veebilehitseja lubaks hüpikaknaid (pop-up window).

    Kuhu ja kelle poole pöörduda abi saamiseks?

    Klienditugi töötab E-N 8.30-16.30, R 8.30-15.30. Klienditoe telefon on 625 9100 ja e-post klienditugi [at] stat.ee. Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

  • Mis uuring see on?

    Intrastat (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. See loodi 1993. aastal, kui moodustati Euroopa Liidu riikide ühisturg ja kadus tollikontroll sisepiiridel. Eesti ühines sellega 1. mail 2004. Euroopa Liidu kaubavahetuses kasutatakse ekspordi ja impordi asemel mõisteid „kauba saabumine“ ja „kauba lähetamine“. Enamik Eesti kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu riikidega, seega tuleb Intrastati süsteemi rakendades koguda küsimustike abil infot ligi 70% väliskaubandustehingute kohta.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Intrastati andmete alusel tehakse väliskaubandusstatistikat. See on oluline avalikus ja erasektoris nii maailmas, Euroopa Liidu tasandil, igas liikmesriigis ning majandusüksuses otsuste langetamisel ja kavandamisel. Kaubavahetuse statistika põhjal saab kavandada transporditaristut ja hinnata majanduse elujõudu. Majandusüksustele on väliskaubanduse andmed olulised turu-uuringute korraldamiseks.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Intrastati andmed kõigi eelmisel kuul Euroopa Liidu riikidega tehtud tehingute kohta tuleb statistikaametile esitada iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 14. kuupäevaks.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Intrastati andmeid peavad esitama majandusüksused, mille kaubavahetuse käive Euroopa Liidu riikidega ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Statistilise läve määrab statistikaamet kindlaks eelmise aasta väliskaubanduse andmete põhjal. Andmete esitamise kohustuse määramisel vaadeldakse mõlema kaubavoo käivet eraldi. Andmed tuleb esitada ainult statistilise läve ületanud kaubavoo kohta.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Sellele küsitlusele saab vastata internetis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

    Kus avaldatakse uuringu tulemused?

    Väliskaubandusstatistika andmed avaldatakse statistika andmebaasis veebilehel www.stat.ee ligikaudu 26. päeval pärast andmete kogumise tähtpäeva.