Korduma kippuvad küsimused

  • Miks on vaja statistikaametile andmeid esitada ning milleks kogutavaid andmeid kasutatakse?

    Ühiskonna olukorda ja muutusi kajastav statistika on vajalik nii riigijuhtimisel, ettevõtete arengukavade koostamisel kui ka juhtimisotsuste langetamisel. Statistikaamet kogub andmeid riikliku statistika seaduse alusel, et pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti rahvastiku, majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna kohta.

    Statistikaameti korraldatud uuringud on kirjeldatud Riigi Teatajas riiklike statistiliste vaatluste loetelus, mille kinnitab igal aastal Vabariigi Valitsus. Statistikaameti 2023.−2027. aastate statistikatööde loetelu leiab siit

    Esitatud andmete põhjal koostatud statistikat kasutavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid ja ka eraisikud. Näiteks hindavad valitsusasutused esitatud andmete põhjal majanduse käekäiku, millest olenevad ka maksud ja palgad.

    Kas andmete esitamine statistikaametile on kohustuslik?

    Ettevõtetele on andmete esitamine riikliku statistika seaduse (§ 28) järgi kohustuslik ja selle eest vastutab ettevõtte juht. Riikliku statistika seaduse leiab siit. Küsimustike infot, mille täitmist ettevõttelt oodatakse, saab kontrollida statistikaameti veebilehel rubriigis „Andmete esitamise kohustus“. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis, samuti ülevaatlikult juhtimislaudadel, palgarakenduses ja väliskaubanduse rakenduses.

    Kuidas tagab statistikaamet andmete konfidentsiaalsuse?

    Andmete turvalisus on seotud konfidentsiaalsusega. Statistikaamet avaldab andmeid alati koondandmetena nii, et andmeesitaja ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatav. Minimaalselt peavad olema koondatud vähemalt kolme andmesubjekti andmed ja ühe esitaja andmete osa ei tohi olla koondandmetes suurem kui 90%. Seetõttu võib mõnikord olla andmebaasis märge, et konkreetset numbrit ei avaldata, kuna andmeesitaja võib olla tuvastatav.

    Kuidas valitakse ettevõtted, kes andmeid peavad esitama?

    Usaldusväärsete otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Statistikaamet kogub ettevõtetelt andmeid kõiksete ja valikuuringutega. Kõikse uuringu korral vastavad küsimustikule kõik vastava tegevusalaga ettevõtted, valikuuringutes ainult valimisse sattunud ettevõtted.

    Valimisse kaasamise kriteeriumid on küsimustikes erinevad. Näiteks:

    • tegevusala järgi kõikse valimiga küsimustiku korral esitavad andmeid kõik vastava tegevusalaga ettevõtted või ettevõtte tegevusalaüksused ehk toimlad (nt raudteeveod, majutustegevus);
    • lävendiga küsimustiku korral esitavad andmeid kõik lävendi ületanud ettevõtted. Näiteks Intrastati andmeid esitavad majandusüksused, mille kaubavahetuse käive Euroopa Liidu riikidega ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise lävendi; 
    • töötajate arvuga piiritletud valim tähendab seda, et suured ettevõtted esitavad andmeid kõikselt ja väikeettevõtetest tehakse juhuvalik. Töötajate arvu piir on küsimustikel erinev, näiteks majandustegevuse uuringus esitavad andmeid kõik vähemalt 20 töötajaga ettevõtted, väiksematest ettevõtetest võetakse juhuvalim. Infotehnoloogia uuringus on töötajate arvu kõikse osa piir 50 töötajat.

    Et tagada statistika piisav kvaliteet ja detailsus tegevusalade ja ettevõtete suurusrühmade kaupa, kasutab statistikaamet juhuvaliku võtmisel meetodit, mis ühtib teistes Euroopa Liidu maades kasutatava meetodiga. Ettevõtete seas valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi rühmadesse. Arvutiprogramm valib igast rühmast välja teatava hulga ettevõtteid, kes andmeid esitavad. 

    Statistikaametis rakendatud juhuvalimite koordineerimise süsteem tagab, et ühel väikeettevõttel ei ole tarvis täita korraga kõiki küsimustikke. Igal aastal langeb osa ettevõtetest valimist välja ning kaasatakse uued ettevõtted. Siiski on võimalik, et langedes välja ühest valimist, satutakse kohe mõne teise uuringu valimisse. Kui valimis on umbes 10% ettevõtetest, on ettevõte selle küsimustiku valimis keskmiselt viis aastat, kui 20% ettevõtetest, siis kümme aastat jne. Valimis olemise aeg sõltub ettevõtte tegevusalast, kui alal tegutsevaid ettevõtteid on vähe, on valimis olemise aeg pikem.  

    Põllumajandusuuringutega kogutakse andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta, st valimitesse võetakse kas kõikselt või juhuvalikuga nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Valimi koostamise aluseks olevad andmed võivad olla erinevad ning selles arvestatakse näiteks majanduslikku suurust, tootmistüüpi, tootmisviisi (mahe-/tava-). 

    Maanteekaubavedude uuringus kasutatav statistiline üksus on kaubaveoauto. Valikusse sattunud kaubaveoauto andmed esitatakse kord aastas ühe kindla vaatlusnädala kohta. Selles valikuuringus osalevad Eesti liiklusregistris registreeritud veoautod, mille kandevõime on üle 3500 kg (kategooriad N2 ja N3) ja mille vanus ei ületa 25 aastat.

    Kuidas saada teada, milliseid andmeid peab ettevõte statistikaametile esitama?

    Andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebilehel.

    Infot on võimalik saada ka statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

    Kus andmeid esitada?

    Andmeid saab esitada elektroonilises andmeedastuskeskkonnas eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt eeltäidetud. Loe täpsemalt infot eSTAT-i ja sellega liitumise kohta. „Andmepõhine aruandlus“ võimaldab palga- ja tööjõuküsimustiku andmed edastada otse ettevõtte raamatupidamistarkvarast, mille kohta leiab lisainfot siin.

     

    Mis juhtub, kui andmeid ei esita?

    Statistikatöö tegemiseks kogutavate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral on riikliku statistika tegijal õigus teha  ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.  

    Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadusega ja korrakaitseseadusega sätestatud korras. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha tasumine ei vabasta andmete esitamise kohustusest.

    Kas ja kuidas peab esitama andmeid, kui ettevõte hetkel ei tegutse?

    Juhul kui ettevõte on andmete esitamise kohuslane, aga pole tegevust alustanud, ei tegele küsimustikus mainitud tegevusalaga, on tegevuse peatanud või likvideerinud, tuleb sellest statistikaametile teada anda klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Klienditoe poole pöördudes palume öelda ettevõtte registrikood. Tegevuse peatamise või likvideerimise korral palume edastada peatamise või likvideerimise kuupäeva. Tegutsetud perioodi kohta tuleb andmed esitada. Andmete esitamata jätmise eest on statistikaametil õigus teha hoiatus ja määrata sunniraha.

    Ettevõtte mittetegutsemise korral on võimalik andmete esitamise keskkonnas eSTAT kinnitada tühi küsimustik etteantud põhjusel. Selle kohta leiate videojuhendi siit.

    Kas statistikaamet kasutab andmeid, mida andmeesitaja on juba esitanud teistele riigiasutustele, näiteks Eesti Pangale, maksu- ja tolliametile või PRIA-le?

    Registriandmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on statistikaameti üks peaeesmärke, kuid seda takistab asjaolu, et andmekogude andmed ei kata täielikult riikliku statistika vajadusi. Näiteks ei ole raamatupidamisaruannetes ettevõtlusstatistika tarbijatele piisava detailsusega infot. Samuti on erinevusi raamatupidamisnäitajate ja statistiliste näitajate definitsioonides, mistõttu ei saa rahvusvaheliselt võrreldavat ettevõtlusstatistikat teha ainult raamatupidamisandmete alusel.

    Andmeid saab esitada elektroonilises keskkonnas eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt täidetud teistele riigiametitele esitatud andmetega.

    Mis kasu saab ettevõte andmete esitamisest?

    Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldab statistikaamet andmebaasis, kus see on ettevõtetele kättesaadav andmete analüüsimiseks ja võrdlemiseks ning oluliste juhtimisotsuste tegemiseks. 

    Igalt ettevõttelt saadud andmed panustavad Eesti ja Euroopa tulevikku, sest nende põhjal teevad poliitikakujundajad olulisi otsuseid. Iga ettevõtte andmed on vajalikud: 

    • sisemajanduse kogutoodangu (SKP) arvutamiseks. SKP on aluseks Eesti majandusprognoosile ja mõjutab rahvusvahelises võrdluses Eesti konkurentsivõimet, krediidireitingut ning Euroopa Liidu toetuse ulatust; 
    • tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis, mida kasutatakse tehinguhinna mõjutajana lepingutes, palga- ja kasumiprognoosides, äriplaanides;
    • turismi- ja ettevõtlusstatistikas, mille alusel luuakse toetusmeetmeid nii kriisides kui ka rahuajal, näiteks teadus- ja arendustegevuseks;
    • kriisides vajalikes kiirandmetes, et kujundada poliitikameetmeid ja määrata toetusi erakorralistes olukordades (nt ukrainlased sõja tõttu Eesti tööturul, inimeste liikumine pandeemia ajal);
    • väliskaubandusstatistikas ekspordi- ja impordimahu ülevaadete koostamiseks riikide kaupa; aluseks ekspordi- ja välisturgudele sisenemise toetuste määramisel.

    Graafiliselt esitatud statistika leiab kiirelt ja mugavalt statistikaameti rakendustest, näiteks juhtimislaudadelt, väliskaubanduse rakendusest, tööturu rakendusest, palgarakendusest). Valdkondade kaupa koondatud statistika leiab siit.

    Andmete esitamine töötamise registrisse

    Valitsuse määruse kohaselt tuleb tööandjal kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse (TÖR) iga töötaja ametinimetus ja töökoha aadress.

    Selle eesmärk on koguda tõhusamalt palga- ja tööjõuandmeid, teha täpsemat tööturu- ja palgastatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus.

    Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb märkida TÖR-i siis, kui inimene töötab töölepingu alusel. Kui inimene töötab võlaõigusseaduse lepingu alusel, siis ei tule täiendavaid andmeid TÖR-i kanda.

    Eestis on kasutusel ligi 700 000 ametinimetust. Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad statistikaamet, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium, kohalikud omavalitsused jt.

    Töötamise registrit haldab maksu- ja tolliamet. Töötamise asukoha leidmiseks, registreerimiskeskkonda sisenemise ja rakendusega seotud muude küsimuste korral aitab MTA klienditugi telefonidel 880 0812 (äriklientide nõustamine) ja 880 0815 (e-maksuameti info).

    Ametikoha märkimisel saab abi statistikaametilt telefonil 625 9300 või klassifikaatorid [at] stat.ee (klassifikaatorid[at]stat[dot]ee).

    Vaata lisa
    Töötamise registreerimisest, ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimisest
    Juhised töökoha aadressi märkimiseks
    Statistikaameti juhend ametinimetuse märkimiseks TÖR-is
    Ametite klassifikaator
    Ametite klassifikaatori sisu kättesaadavus API-ga

     

    Kas andmete esitamise tähtpäeva on võimalik pikendada?

    Statistikaametile esitatavate andmete põhjal valmiv statistika on seotud statistika avaldamistähtaegadega, mistõttu on vajalik kõikide andmete õigeaegne laekumine.

    Kui erandkorras ei ole ettevõttel võimalik tähtaegselt andmeid esitada, tuleb sellest statistikaametile teada anda klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Klienditoe poole pöördudes palume öelda ettevõtte registrikood.

  • Miks on oluline uuringus osaleda?

    Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringutesse kaasatakse inimesi juhuvalikuga. Uuringud võivad olla erinevale vanuserühmale. Igaühe vastus on oluline, sest see esindab ühiskonna sarnaste isikute olukorda ja arvamust. Palume leida aega uuringu küsimustele vastata. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus.

    Kuidas andmeid esitada?

    Andmeid soovitame esitada endale sobival ajal elektrooniliselt andmeedastuskeskkonnas estat.stat.ee. Telefoniintervjuu aja saab kokku leppida küsitlejaga või anda soovist teada klienditoele. Kui küsimustele ei ole võimalik vastata veebis või telefoni teel, teeb küsitleja silmast silma intervjuu. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on eSTAT ja mida see võimaldab?

    eSTAT on elektrooniline andmeedastuskanal, mille kaudu saab turvaliselt, kiiresti ja mugavalt esitada riiklike statistikatööde jaoks kogutavaid andmeid. eSTAT teavitab andmeesitajat kõigist temale täitmiseks suunatud küsimustikest ja nende tähtaegadest.

    Küsimustiku esitamisel saab kohe infot selle kohalejõudmise ja täitmise korrektsuse kohta. Lisaks on eSTATis võimalik vaadata varem sama kanali kaudu saadetud küsimustikes esitatud andmeid. eSTATi kaudu andmeid esitades lüheneb andmete sisestamisele ja esmasele kontrollile kuluv aeg ning analüüsi tulemusena valminud  statistikat on võimalik kiiremini tarbijatele avaldada.

    Loe täpsemalt infot eSTAT-i ja sellega liitumise kohta

    Kuidas saab eSTATiga liituda?

    Mis on eSTAT ja kuidas alustada selle kasutamist. Juhend.

    eSTATiga liitumiseks tuleb ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus. 

    Taotluse saab esitada eSTATis, autentides ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Nii saab eSTATiga liituda kõige kiiremini. Digiallkirjastatud taotlusvormi võib statistikaametisse saata e-postiga aadressile klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).Taotluse vormi saab ka välja printida ja saata statistikaametisse postiga (Tatari 51, 10134 Tallinn).

    Laekunud taotluse alusel loob statistikaamet ettevõttele/asutusele tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid.

    Kui andmeesitajale ei ole sätestatud piirangut, saab ta täita ja vaadata kõiki oma ettevõtte/asutuse eSTATi kaudu esitatavaid küsimustikke.

    Kuidas eSTATi siseneda?

    eSTATi saate siseneda statistikaameti veebilehe https://www.stat.ee/et kaudu rubriigist „Esita andmeid“ või otse eSTATist.

    eSTATi kasutamiseks peavad olema loodud kasutajaõigused (vt KKK „Kuidas saab eSTATiga liituda?“) ja sisselogimiseks tuleb kasutada ID-kaarti, Smart-ID-d või mobiil-ID-d.

    eSTAT toetab veebisirvijaid Microsoft Edge, Google Chrome ja Mozilla Firefox. Soovitame kasutada veebisirvijate uuemaid versioone. Sisselogimisel tuleb jälgida, et veebilehitseja lubaks hüpikaknaid (pop-up window).

    Kuhu ja kelle poole pöörduda abi saamiseks?

    Klienditugi töötab E-N 8.30-16.30, R 8.30-15.30. Klienditoe telefon on 625 9300 ja e-post klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!