Korduma kippuvad küsimused

Ühiskonna olukorda ja muutusi kajastav statistika on vajalik nii riigijuhtimisel, ettevõtete arengukavade koostamisel kui ka juhtimisotsuste langetamisel. Statistikaamet kogub andmeid riikliku statistika seaduse alusel, et pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti rahvastiku, majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna kohta.

Statistikaameti korraldatud uuringud on kirjeldatud Riigi Teatajas riiklike statistiliste vaatluste loetelus, mille kinnitab igal aastal Vabariigi Valitsus. Statistikaameti statistikatööde loetelu.   

Esitatud andmete põhjal koostatud statistikat kasutavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid ja ka eraisikud. Näiteks hindavad valitsusasutused esitatud andmete põhjal majanduse käekäiku, millest olenevad ka maksud ja palgad.

Ettevõtetele on andmete esitamine riikliku statistika seaduse (§ 28) järgi kohustuslik ja selle eest vastutab ettevõtte juht. Riikliku statistika seaduse leiab siit. Küsimustike infot, mille täitmist ettevõttelt oodatakse, saab kontrollida statistikaameti veebilehel rubriigis „Andmete esitamise kohustus“. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis, samuti ülevaatlikult juhtimislaudadel,  palgarakenduses  ja väliskaubanduse rakenduses. 

Riikliku statistika tegijana lähtub statistikaamet oma tegevuses eelkõige riikliku statistika seaduse (RStS) või haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest. Statistikaamet teatab ettevõtte esindajale piisavalt vara temalt kogutavate andmete koosseisu, nende kasutamise eesmärgi, statistilise töötlemise ja levitamise põhimõtted ning esitamise tähtpäeva (RStS § 30 lg 1). 

Statistika tegemise, kvaliteedi ja esituse kohta saab täpsemalt lugeda metaandmete veebilehelt.

Valimisse määramise ja andmete kogumise aluseks on käskkirjad, millega saab tutvuda statistikaameti dokumendiregistris, kui sisestada otsingusse küsimustiku kood või küsimustiku pealkiri koos andmekogumisaastaga.

Ettevõttele saadetud teavituskirjas on viide Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelule, mille lisas on nimetatud ettevõtet puudutava küsimustiku õiguslik alus ehk millisest statistika kogumist reguleerivast õigusaktist andmete kogumise kohustus tuleneb. Siinjuures on oluline asjaolu, et sageli on statistikatööde puhul andmete kogumise aluseks vastava valdkonna statistika tegemist reguleeriv Euroopa Liidu määrus ning statistikaametil Eurostati kontaktasutusena Eestis on kohustus selle alusel korraldada andmete kogumist.

Andmete turvalisus on seotud konfidentsiaalsusega. Statistikaamet avaldab andmeid alati koondandmetena nii, et andmeesitaja ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatav. Minimaalselt peavad olema koondatud vähemalt kolme andmesubjekti andmed ja ühe esitaja andmete osa ei tohi olla koondandmetes suurem kui 90%. Seetõttu võib mõnikord olla andmebaasis märge, et konkreetset numbrit ei avaldata, kuna andmeesitaja võib olla tuvastatav.

Usaldusväärsete otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Statistikaamet kogub ettevõtetelt andmeid kõiksete ja valikuuringutega. Kõikse uuringu korral vastavad küsimustikule kõik vastava tegevusalaga ettevõtted, valikuuringutes ainult valimisse sattunud ettevõtted.

Valimisse kaasamise kriteeriumid on küsimustikes erinevad. Näiteks:

• tegevusala järgi kõikse valimiga küsimustiku korral esitavad andmeid kõik vastava tegevusalaga ettevõtted või ettevõtte tegevusalaüksused ehk toimlad (nt raudteeveod, majutustegevus);
• lävendiga küsimustiku korral esitavad andmeid kõik lävendi ületanud ettevõtted. Näiteks Intrastati andmeid esitavad majandusüksused, mille kaubavahetuse käive Euroopa Liidu riikidega ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise lävendi; 
• töötajate arvuga piiritletud valim tähendab seda, et suured ettevõtted esitavad andmeid kõikselt ja väikeettevõtetest tehakse juhuvalik. Töötajate arvu piir on küsimustikel erinev, näiteks majandustegevuse uuringus esitavad andmeid kõik vähemalt 20 töötajaga ettevõtted, väiksematest ettevõtetest võetakse juhuvalim. Infotehnoloogia uuringus on töötajate arvu kõikse osa piir 50 töötajat.

Et tagada statistika piisav kvaliteet ja detailsus tegevusalade ja ettevõtete suurusrühmade kaupa, kasutab statistikaamet juhuvaliku võtmisel meetodit, mis ühtib teistes Euroopa Liidu maades kasutatava meetodiga. Ettevõtete seas valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi rühmadesse. Arvutiprogramm valib igast rühmast välja teatava hulga ettevõtteid, kes andmeid esitavad. 

Statistikaametis rakendatud juhuvalimite koordineerimise süsteem tagab, et ühel väikeettevõttel ei ole tarvis täita korraga kõiki küsimustikke. Igal aastal langeb osa ettevõtetest valimist välja ning kaasatakse uued ettevõtted. Siiski on võimalik, et langedes välja ühest valimist, satutakse kohe mõne teise uuringu valimisse. Kui valimis on umbes 10% ettevõtetest, on ettevõte selle küsimustiku valimis keskmiselt viis aastat, kui 20% ettevõtetest, siis kümme aastat jne. Valimis olemise aeg sõltub ettevõtte tegevusalast, kui alal tegutsevaid ettevõtteid on vähe, on valimis olemise aeg pikem.  

Põllumajandusuuringutega kogutakse andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta, st valimitesse võetakse kas kõikselt või juhuvalikuga nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Valimi koostamise aluseks olevad andmed võivad olla erinevad ning selles arvestatakse näiteks majanduslikku suurust, tootmistüüpi, tootmisviisi (mahe-/tava-). 

Maanteekaubavedude uuringus kasutatav statistiline üksus on kaubaveoauto. Valikusse sattunud kaubaveoauto andmed esitatakse kord aastas ühe kindla vaatlusnädala kohta. Selles valikuuringus osalevad Eesti liiklusregistris registreeritud veoautod, mille kandevõime on üle 3500 kg (kategooriad N2 ja N3) ja mille vanus ei ületa 25 aastat.

Andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebilehel.

Infot on võimalik saada ka statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee) Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

Alates 2025. aasta 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee.

Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. 

Uude keskkonda saab siseneda aadressil stat.ee või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu „Sisene iseteenindusse“ kaudu. Sisselogimiseks tuleb end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Parooliga uude keskkonda siseneda ei saa. Uues iseteeninduses saab esindada vaid äriregistrisse kantud ettevõtet.  

Välismaalased ja deklarantfirmade esindajad saavad siseneda parooliga, misjärel suunatakse nad praegu veel eSTATi.

Kõik teised valimisse kuulujad saavad kasutada uut keskkonda. Ka juhul, kui küsimustik on veel vanas ehk eSTATi vormingus, ei pea kasutaja mõtlema, kus andmeid esitada – kõike saab teha uues iseteeninduses. Tulevikus asendab uus keskkond kogu eSTATi. 

Uues keskkonnas on kasutajal senisest rohkem võimalusi:

• küsimustike tähtaegu saab ise pikendada;
• sisselogimise järel saab automaatselt ettevõtte esindusõiguse;
• küsimustiku saab ise n-ö tühjalt esitada;
• andmete esitamine on kiirem: küsimustikud on põhjalikumalt eeltäidetud ja kasutajale lihtsamad. 

Uut keskkonda saab kasutada ka mobiiltelefonis. Uuendamata küsimustikke mobiiltelefonis veel täita ei saa.

Praegu on iseteeninduskeskkond veel arengujärgus. Palume vabandust ülemineku ajal tekkida võivate ebamugavuste pärast!

Andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebilehel.

Infot on võimalik saada ka statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee) Klienditoe poole pöördudes tuleb öelda ettevõtte registrikood.

Statistikaametil on riikliku statistika tegijana kohustus teha statistikat, mis vastab Euroopa Liidu statistikasüsteemis kehtivatele põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumidele. See tähendab, et andmete kogumine kokkulepitud reeglite alusel on vajalik tähtaegse ja kvaliteetse statistika avaldamiseks ning andmepõhiste otsuste tegemiseks. Kui ettevõtte esindajat on andmete esitamise kohustusest teavitatud ning selle kohustuse täitmiseks pole ilmnenud põhjendatud takistusi, on statistikaametil õigus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.  Ettekirjutus saadetakse ettevõtte eesti.ee e-posti aadressile ja sealt jõuab teade ettevõtte äriregistris olevale e-posti aadressile. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib statistikaamet kohaldada sunniraha. Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud. 

Sunniraha tasumine ei vabasta ettevõtet andmete esitamise kohustusest.  

Sunnirahaga seonduvat reguleerivad asendustäitmise ja sunniraha seadus, riikliku statistika seadus ja haldusmenetluse seadus. 

Juhul kui ettevõte on andmete esitamise kohuslane, aga pole tegevust alustanud, ei tegele küsimustikus mainitud tegevusalaga, on tegevuse peatanud või likvideerinud, tuleb sellest statistikaametile teada anda klienditoe telefonil +372 625 9300 või e-postiga aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Klienditoe poole pöördudes palume öelda ettevõtte registrikood. Tegevuse peatamise või likvideerimise korral palume edastada peatamise või likvideerimise kuupäeva. Tegutsetud perioodi kohta tuleb andmed esitada. Andmete esitamata jätmise eest on statistikaametil õigus teha hoiatus ja määrata sunniraha.

Kui ettevõte ei tegutse, on võimalik andmete esitamise keskkonnas kinnitada tühi küsimustik. 

Registriandmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on statistikaameti üks peaeesmärke, kuid seda takistab asjaolu, et andmekogude andmed ei kata täielikult riikliku statistika vajadusi. Näiteks ei ole raamatupidamisaruannetes ettevõtlusstatistika tarbijatele piisava detailsusega infot. Samuti on erinevusi raamatupidamisnäitajate ja statistiliste näitajate definitsioonides, mistõttu ei saa rahvusvaheliselt võrreldavat ettevõtlusstatistikat teha ainult raamatupidamisandmete alusel.

Andmete esitamise keskkonnas on küsimustikud osaliselt täidetud teistele riigiametitele esitatud andmetega.

Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldab statistikaamet andmebaasis, kus see on ettevõtetele kättesaadav andmete analüüsimiseks ja võrdlemiseks ning oluliste juhtimisotsuste tegemiseks. 

Igalt ettevõttelt saadud andmed panustavad Eesti ja Euroopa tulevikku, sest nende põhjal teevad poliitikakujundajad olulisi otsuseid. Iga ettevõtte andmed on vajalikud: 

• sisemajanduse kogutoodangu (SKP) arvutamiseks. SKP on aluseks Eesti majandusprognoosile ja mõjutab rahvusvahelises võrdluses Eesti konkurentsivõimet, krediidireitingut ning Euroopa Liidu toetuse ulatust; 
• tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis, mida kasutatakse tehinguhinna mõjutajana lepingutes, palga- ja kasumiprognoosides, äriplaanides;
• turismi- ja ettevõtlusstatistikas, mille alusel luuakse toetusmeetmeid nii kriisides kui ka rahuajal, näiteks teadus- ja arendustegevuseks;
• kriisides vajalikes kiirandmetes, et kujundada poliitikameetmeid ja määrata toetusi erakorralistes olukordades (nt ukrainlased sõja tõttu Eesti tööturul, inimeste liikumine pandeemia ajal);
• väliskaubandusstatistikas ekspordi- ja impordimahu ülevaadete koostamiseks riikide kaupa; aluseks ekspordi- ja välisturgudele sisenemise toetuste määramisel.

Graafiliselt esitatud statistika leiab kiirelt ja mugavalt statistikaameti rakendustest, näiteks juhtimislaudadelt, väliskaubanduse rakendusest, tööturu rakendusest, palgarakendusest). Valdkondade kaupa koondatud statistika leiab siit.

Valitsuse määruse kohaselt tuleb tööandjal kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse (TÖR) iga töötaja ametinimetus ja töökoha aadress.

Selle eesmärk on koguda tõhusamalt palga- ja tööjõuandmeid, teha täpsemat tööturu- ja palgastatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb märkida TÖR-i siis, kui inimene töötab töölepingu alusel. Kui inimene töötab võlaõigusseaduse lepingu alusel, siis ei tule täiendavaid andmeid TÖR-i kanda.

Eestis on kasutusel ligi 700 000 ametinimetust. Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad statistikaamet, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium, kohalikud omavalitsused jt.

Töötamise registrit haldab maksu- ja tolliamet. Töötamise asukoha leidmiseks, registreerimiskeskkonda sisenemise ja rakendusega seotud muude küsimuste korral aitab MTA klienditugi telefonidel 880 0812 (äriklientide nõustamine) ja 880 0815 (e-maksuameti info).

Ametikoha märkimisel saab abi statistikaametilt telefonil 625 9300 või klassifikaatorid [at] stat.ee (klassifikaatorid[at]stat[dot]ee).

Vaata lisa
Töötamise registreerimisest, ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimisest
Juhised töökoha aadressi märkimiseks
Statistikaameti juhend ametinimetuse märkimiseks TÖR-is. 
Ametite klassifikaator
Ametite klassifikaatori sisu kättesaadavus API-ga

Statistikaametile esitatavate andmete põhjal valmiv statistika on seotud statistika avaldamistähtaegadega, mistõttu on vajalik kõikide andmete õigeaegne laekumine.

Kui erandkorras ei ole ettevõttel võimalik tähtaegselt andmeid esitada, on võimalik andmete esitamise tähtaega pikendada. Uues iseteeninduskeskkonnas saab ettevõtte esindaja tähtaega pikendada küsimustiku juures. Pikendada saab vaid enne tähtaega. Üldjuhul saab tähtaega pikendada kuni kolme päeva võrra. Statistikaamet tähtaegu ei pikenda.

Kui on toimunud erakorraline sündmus, mille tõttu on näiteks hävinud ettevõtte dokumentatsioon ja andmeid ei ole võimalik esitada, siis palume sellest statistikaametile teada anda. 

Riikliku statistika seaduse § 28 lg 5 järgi võib statistikaamet erandina ettevõtte andmete esitamise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui andmete esitamine on võimatu. 

Andmete esitamisest vabastamiseks tuleb ettevõtte esindusõiguslikul isikul esitada allkirjastatud taotlus ning tõendid taotluses nimetatud põhjenduste kinnitamiseks. Lisaks sellele hindab statistikaamet konkreetsete andmete tähtsust vastavas valdkonnas statistika tegemisel.