Uudis
Tule tööle
SISEKOMMUNIKATSIOONIPARTNER
Uudis
Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega
Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%.
Uudis
Osale uuringus, mis aitab luua parema ettevõtluskeskkonna!
Statistikaamet ootab valimisse kuuluvaid ettevõtteid kuni 15. augustini osalema innovatsiooniuuringus, mille tulemused aitavad arendada konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juulis 0,6%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%.
Uudis
SKP kiirhinnang: majandus tõusis teises kvartalis 0,5%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Uudis
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
Uudis
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Uudis
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.
Blogi
Kuidas läheb meie keskkonnal?
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.
Blogi
Teeme ruumi elule!
Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.
Blogi
Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?
Blogi
Parim prügi on see, mida ei teki
Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.
Blogi
Plastireostusel on mitu nägu
Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.
Blogi
Puhas vesi: kas õigus või kohustus?
Ülemaailmset veepäeva (World Water Day) tähistatakse igal aastal 22. märtsil. Veepäeva eesmärk on teadvustada, et majandustegevuse ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude kvaliteeti ja vähenemist. Veevarude ja vee ökosüsteemide haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks oluline fookus.
Blogi
Kas nüüd kaob prügi ära?
Sellel laupäeval, 16. septembril on taas Maailmakoristuspäev, mil ühiselt koristatakse nähtaval ja laokil prügi. Kas aga ühe päevaga saab prügiprobleemi lahendada?
Blogi
Kas meil on tööriistad, et hinnata heaolu ka muutuvas ökoloogilises keskkonnas?
Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.