Kas nüüd kaob prügi ära?

Blogi
Postitatud 15. september 2023, 13.18 , juhtivanalüütik Kaia Oras

Sellel laupäeval, 16. septembril on taas Maailmakoristuspäev, mil ühiselt koristatakse nähtaval ja laokil prügi. Kas aga ühe päevaga saab prügiprobleemi lahendada?

Elukeskkonnast prügi koristamine on vajalik ja samas lihtsaim viis anda jäätmeprobleemi lahendamiseks oma panus. Puhtas keskkonnas võib aga tunduda, et elame jälgi jätmata ja probleem olekski justkui lahendatud. Tegelikult tarbime märkimisväärse hulga materjali, millest järele jääva  prügi saadame oma elust ja inforuumist välja. Kas see prügi kaob päriselt ära?

Igal aastal lisandub prügilatesse olmejäätmeid. Näiteks 2021. aastal ladestati Eestis prügilatesse 103 000 tonni olmejäätmeid ehk 78 kg iga elaniku kohta.

Üks võimalus keskkonda lisanduvate jäätmete koguseid vähendada on võimalikult palju materjale uuesti kasutada. Mida enam suureneb ringlevate materjalide ja toodete osakaal, seda rohkem väheneb aja jooksul keskkonda jõudvate jäätmete hulk.

Eestis moodustasid teisesed materjalid majanduses kasutatavast materjalivoost 2021. aastal 15,1%

Levinumad ringlusse võetavad materjalid on puit, paber, klaas, plast ja metall. Olulised on ka maavarade kaevandamisjäätmed, mida kasutatakse näiteks teede ehituseks, samuti kasutatakse hulgaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Majandust läbivat materjalivoogu koos ringleva materjaliga kujutab hästi Eurostati poolt loodud voogdiagramm.

Eesti majandust läbiv materjalivoog ja ringlev materjal, 2021, tuhat tonni.
Jäätmete voogdiagramm, Eesti 2021

Vasakul on kuvatud majandusse Eesti looduskeskkonnast ja teistest riikidest sisenev materjalivoog, paremal teistesse riikidesse, aga ka prügilasse, õhku ja vette väljuv voog. Keskel on näha majanduses kogunev materjal ja rohelisega on eraldi välja toodud see osa materjalist, mis majandusse taas sisenes.

Majanduses ringleva materjali määr on kõrgeim Hollandis

Ringleva materjali määr on viimaste, 2021. aasta andmete põhjal kõrgeim Hollandis, kus see oli 33,8%, ja madalaim 1,4 protsendiga Rumeenias. Eesti on Eurostati andmetel Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas viiendal kohal.

Juurdunud tarbimis- ja tootmismudelitele on iseloomulik ka teatav inertsus. Kui palju on materjali ringkasutus ja üldine materjalitarbimine viimastel aastatel muutunud? Eestis on materjali ringkasutus viimastel aastatel tõusnud 10,9 protsendilt 2014. aastal 15,1 protsendile 2021. aastal. Siiski ei ole me jõudnud 2012. aasta tasemeni, mil ringleva materjali määr oli 19%. 2012. aastal oli kodumaine materjalitarbimine (mis on ringleva materjali määra näitaja üks komponentidest) võrreldes 2021. aastaga suhteliselt madalam (35,4 miljonit tonni versus 37 miljonit tonni 2021. aastal). Jäätmete taaskasutus oli 2012. aastal 2021. aastaga võrreldes aga suhteliselt samal tasemel (vastavalt 13,1 miljonit tonni ja 13,4 miljonit tonni).

EL-is tervikuna on ringleva materjali määr veidi tõusnud (11,1 protsendilt 2012. aastal 11,7 protsendile 2021. aastal). Mitmetes riikides on aga ringleva materjali määr kümne aastaga suuresti langenud: näiteks Soomes (15,3 protsendilt 2012. aastal 2 protsendile 2021. aastal) ja Luksemburgis (18,5 protsendilt 2012. aastal 3,8 protsendile 2021. aastal).

Ringleva materjali määr, 2012 ja 2021

Prügiprobleemi laiahaardelist lahendamist taotleb ka üleilmne kestliku arengu eesmärk vastustundlik tarbimine ja tootmine. Euroopa Liidus keskendub seire siin edusammudele, mis on tehtud keskkonnamõjude lahti sidumisel majanduskasvust, rohelise majanduse edendamisel ning jäätmetekke ja jäätmete käitlemisel.

Euroopa Liidu kestliku arengu eesmärgi „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine” seirel (loe lähemalt Eurostati kodulehelt) on lisaks ringleva materjali määrale veel kaks olulist näitajat. Kui ringleva materjali osakaal on Eestis suhteliselt kõrge, siis ülejäänud kahe näitaja osas oleme EL-is pigem kehval positsioonil. Kogu majandust läbiv materjalivoog ja jäätmete teke on Eestis ühe inimese kohta üsna suured. Kui EL-is keskmiselt on materjalikasutus ja jäätmete teke ühe elaniku kohta vastavalt 13,8 tonni ja 4,8 tonni, siis Eestis on need näitajad mitu korda suuremad (28,9 ja 12,2 tonni), seda suures osas just meie põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete tõttu.

Kuigi võtame võrreldes teiste riikidega kasutusse suhteliselt rohkem teiseseid toormaterjale, on materjalikasutus ja jäätmete koguteke Eestis suurem kui paljudes teistes Euroopa riikides.

Fakte Eesti kohta:

  1. Olmejäätmeid tekkis 2021. aastal kokku 525 000 tonni, mis moodustab 395 kilogrammi inimese kohta.
  2. Prügilasse ladestati 2021. aastal umbes 103 000 tonni olmejäätmeid, mida on umbes 78 kg inimese kohta.
  3. Kui suhestada näiteks 2019. aastal maailmakoristuspäeval Eestis üleskorjatud praht 2021. aastal tekkinud jäätmekogustega, moodustaks see kõigist Eestis tekkinud olmejäätmetest 0,017% ja kõigist Eestis tekkinud jäätmetest 0,000464%.

Vaata lähemalt jäätmete ja ringmajanduse valdkonnalehelt.

Täpsemaid andmeid vaata statistika andmebaasist.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Foto: Shutterstock

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!