Tööjõu-uuring annab hinnangu tööd otsivate inimeste hulgale
Statistikaameti andmetel oli töötus Eestis 2025. aasta esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim. Amet kogub andmeid töötuse kohta tööjõu-uuringu abil, mistõttu võib statistika erineda registreeritud töötuse andmetest.
“Erinevus kahe asutuse andmetes tuleb andmeallikate metoodikast,” sõnas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva ja lisas, et töötukassa ja statistikaameti andmed on võrdväärselt olulised. “Kuna nad täiendavad teineteist, siis vaadata tuleks neid tervikuna,” ütles analüütik.
Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end töötukassas töötuna arvele võtnud. Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks aga 15-74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kohe tööle asuma.
Tööjõu-uuring järgib rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodikat. “Nii on tööjõu-uuringu andmed need, mille alusel on võimalik võrrelda erinevate riikide tööturu olukorda,” selgitas Vassiljeva. Töötukassa andmed on seevastu Eestis kõigile kättesaadavad peaaegu reaalajas, ühtlasi reageerivad need kiiremini nii väliskeskkonna kui ka seadusandlusest tingitud muutustele.
“Ühendades tööjõu-uuringu ja töötukassa andmed, näeme, et suur osa uuringu läbi selgunud töötutest on end ka töötukassas töötuna registreerinud, kuid märgatav osa on uuringu metoodika järgi mitteaktiivset ehk inimesi, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised,” märkis Vassiljeva.
Tööjõu-uuringus küsitakse inimeselt ka tema töötamise või mittetöötamise kohta aasta tagasi. Seetõttu on andmestiku järgi võimalik vaadata, kuidas on inimeste hõiveseisund aasta võrdluses muutunud. “Näeme, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli märgatavalt suurem nende osakaal, kes olid aasta tagasi mitteaktiivsed, tänavu aga töötud,” ütles analüütik.
Vassiljeva sõnul on endiste mitteaktiivsete tööturul aktiveerumine, töö otsimine ja valmisolek kiiresti tööle asuda pigem positiivne märk, mis viitab tööjõupuuduse leevenemisele ja toetab oodatavat majanduskasvu. “See aga ei tähenda, et sellised inimesed kasutaksid töö otsimisel alati töötukassa teenuseid ja nii ei pruugi nad kajastuda ka töötukassa statistikas. Nii 2024. aastal kui ka 2025. aasta esimese kvartali uuring näitas, et iga neljas töötu ei pöördunud töö otsimisel töötukassa poole,” sõnas ta.
Tööjõu-uuring on valikuuring, mille põhjal saab statistikaamet anda hinnangu, millele arvutatakse juurde kvaliteedinäitajad ehk standardviga ja sellega seotud usalduspiirid. Vassiljeva sõnul saame viimaste abil öelda, millises vahemikus ja millise tõenäosusega tegelik näitaja väärtus asub. Näiteks oli 2024. aastal töötuid 57 100, standardviga seejuures 2600 ja töötute arvu 95% usalduspiirid 52 000 ning 62 200. Usalduspiirid tähendavad, et töötute arv Eestis oli 2024. aastal 95% tõenäosusega vahemikus 52 000 – 62 200 inimest. 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, standardviga 4900 ja töötute arvu 95% usalduspiirid 54 600 ning 73 800. Usalduspiirid näitavad seega, et töötute arv Eestis oli 2025. aasta esimeses kvartalis 95% tõenäosusega vahemikus 54 600 – 73 800 inimest. Kvartali töötute arvu usalduspiirid on laiemad, sest vastajate arv moodustab veerandi kogu aasta vastajatest.
Lähemalt kahe andmeallika erinevustest saab lugeda statistikaameti kodulehelt.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis, tööjõu valdkonnalehel ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakenduses tooturg.stat.ee.
Tutvu ka tööjõu-uuringu kvaliteedinäitajatega kvartali tabelis ja aasta tabelis.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)