Rahvastikusündmused. Sünnid

Statistikatöö eesmärk on esitada andmeid sünnituste, elusalt sündinute ja nende vanemate ning sündide jagunemise kohta kohaliku omavalitsuse üksuste järgi. Andmeid kasutatakse rahvastiku soo-vanuskoosseisu arvutamisel, sündimuse analüüsimisel, rahvastikuprognooside koostamisel ning võrdluseks teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega.

Administratiivandmetel põhinev töö

Kalendriaasta jooksul registreeritud sündide arv ja sündide jaotus demograafiliste näitajate järgi (näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes ehk kordajatena);
sündinud asustusüksuse liigi, elukoha, sünnikuu, sünnijärjekorra, sünnikaalu, raseduse kestuse ja soo järgi;
sündinud ema ja isa vanuserühma, rahvuse, perekonnaseisu ja haridustaseme järgi.

Sünnitabelites esitatud andmed on ainult elussündide kohta.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK);
Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS);
riikide ja territooriumide klassifikaator;
rahvuste klassifikaator (RK);
keelte klassifikaator;
riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);
kodakondsusnimistu (KOD)

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgneva aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.
Abielust elussündinu – laps, kelle isa on tuvastatud abielu alusel, olenemata ema seaduslikust perekonnaseisust lapse sünni hetkel
Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika.
Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.
Elukoht – sündide puhul on lapse elukoht ema elukoht lapse sünni hetkel. Kui ema elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht lapse sünni hetkel. Juhul kui ema või isa elukoht lapse sünni hetkel on teadmata, kasutatakse ema või isa elukohta statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmetest.
Elussünd – elusalt, s.t vähemalt ühe elutunnusega (südametegevus, hingamine, liigutamine) sündinud lapse ilmaletoomine sõltumata raseduse kestusest
Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.
Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppetase.
Isa tuvastus – näitab, kas isa on sünniaktil tuvastatud või tuvastamata. Isa on tuvastatud, kui sünniaktile kandmise alus on abielutunnistus, isaduse tuvastamise kohtuotsus või vanemate ühine sellekohane avaldus. Isa on tuvastamata, kui sünniaktis sellekohane info puudub.
Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik isik on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese km2 kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.
Surnultsünd ehk hiline lootesurm – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat.
Sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel)
Sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas sama vanuserühma 1000 naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel)
Sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel)
Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris
Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast
Sünnijärjekord – arv, mis näitab, mitmes elussündinu vastsündinu emale on
Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud vaatluse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loetakse Eestis sündinuteks.
Sünnituste arv – sünnituste koguarv riigis, sealhulgas surnultsünnid. Mitmike sünnitust arvestatakse üheks sünnituseks.
Vabaabielust sündinu – laps, kelle vanemad ei ole sünni registreerimisel seaduslikus abielus, kuid kes on määratlenud oma kooselu vabaabieluna. Ei ühti sündidega, mille puhul isa on tuvastatud.
Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.

Sünd;
isik

Eestis alaliselt elavate naiste sünnitatud lapsed

Kogu Eesti

1919–…

Kuuandmed avaldatakse eelneva kuu kohta, aastaandmed eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Eestis alaliselt elavate naiste sünnitatud lapsed – arv

Aasta;
kuu

Siseriiklikud õigusaktid: 
Riikliku statistika seadus;
lepingud siseministeeriumi (rahvastikuregister) ja tervise arengu instituudiga.

Euroopa Liidu õigusaktid: 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega (EMPs kohaldatav tekst).

Eurostatile andmeid edastades lähtutakse dokumendi „Statistical requirements compendium“, alapeatükist 1.1. „Population“ ning enne andmeedastust (POPSTAT, NOWCAST, DEMOBAL) CIRCABC või e-maili teel saabuvatest juhendmaterjalidest.

ÜRO (United Nations Statistics Division (UNSD)) kogub Euroopa riikide andmeid koostöös Eurostatiga. UNSD andmeedastuse puhul lähtutakse samuti andmeedastusega kaasas olevatest juhendmaterjalidest.

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega. Andmebaasis avaldatakse riiklik statistika avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Aasta;
kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelites
RV030: Sünnid, surmad ja loomulik iive;
RV031: Sünnid, surmad ja loomulik iive. Eestlased;
RV032: Sünnid, surmad ja loomulik iive soo ja maakonna järgi;
RV033: Sündimuse näitajad,

valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis tabelis
RV0213U: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 ja

valdkonna Rahvastik / Rahvastikusündmused / Sünnid
tabelites RV061–RV191.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV102–RV17, RV69 ja RV70.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 25 753 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 30101 „Rahvastik“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 152 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

rahvastikustatistika valemid;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Viimane hindamine viidi läbi juunis 2026. Hindamise tulemusena suuremaid kvaliteediprobleeme ei ilmnenud.

Töö tellija ja ühtlasi andmete kasutaja on sotsiaalministeerium.
Teised siseriiklikud kasutajad on riigiasutused ja kohalike omavalitsuste asutused; meedia; teadlased, sh statistikud ja demograafid; eraisikud.
Riiklikult kasutatakse töö andmeid avalikus planeerimises, rahvastiku prognoosimisel, poliitikate (näiteks pere- ja pensionipoliitika) väljatöötamisel, teadustöös, avalikus arutelus.

Rahvusvahelised andmekasutajad on statistika- ja teadusasutused, WHO, UNICEF. Statistikaamet edastab andmed Eurostatile ja ÜROle. Andmeid kasutavad rahvusvahelised organisatsioonid analüüsides ja uuringutes, riikide võrdluses, poliitikakujunduses. Samuti kasutatakse andmeid rahvusvahelises teadustöös ja eraotstarbel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täielikkuse.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajadusel statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite põhjal.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Statistikas lähevad arvesse sünnid, kus ema oli Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja rahvastikuregistris registreeritud elukohta, sõltub arvesse minevate sündide arv residetsuse indeksist ja rahvastikuregistri elukohaandmete kvaliteedist. Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Need sünnid, mille kohta laekub info pärast tegeliku sünniaasta andmete töötlust, lähevad erandina arvesse sünni registreerimise aasta andmestikus.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Suuremaid mõõtmisvigu ei ole esinenud.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Ei arvutata

Mudeleid ei rakendata.

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva).

Koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus 2025. aastal oli 97%.

Sündide andmeid on maakondade kaupa avaldatud alates 1963. aastast. Maakonna piirid on taasiseseisvuse ajal muutunud kaks korda. 2005. aastal suurenes Lääne-Viru maakond ja vähenes Järva maakond. Haldusreformi tõttu muutusid 2017. aastal enamiku maakondade piirid. Uue haldusjaotuse piiride järgi on tehtud ümberarvutused rahvaarvus alates 2015. aasta 1. jaanuarist. Omavalitsusüksuste kaupa on püsivalt andmeid avaldatud alates 1989. aastast. Sündide andmeid on avaldatud igal aastal aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. Nende muutuste käsitlemisel tuleb kasutada Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatuste ülevaadet. Aastad 2015–2016 arvutati ümber uue haldusjaotuse järgi ja seega ei ole alates 2015. aastast sündide avaldamisel piirkonnad muutunud.

Enne 2014. aastat saadi andmed statistilistelt sünnituslehtedelt, mis täideti sünniakti koostamisel. Neid lehti täitsid ka Eesti välisesindused.

Andmete võrdlemisel tuleb arvestada maakondade piiride muudatustega (vaata „Geograafiline võrreldavus“).

Sündide arvud (RV030: Sünnid, surmad ja loomulik iive) on esitatud katkematult alates 1919. aastast, võrreldavate vaatlusperioodide arv on 107.

Ülejäänud sündimuse näitajad algavad hilisematest ajaperioodidest.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Kuulise statistika puhul ei rakendata residentsuse filtrit (st, et statistikasse on hõlmatud ka mitteresidendid), mis on kasutusel aastastatistika puhul.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on omavahel sidusad.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Regulaarseid revisjone ei korraldata, seega ei arvutata ka revisjoni suurust.

Sündide kirjed lapse soo, sünniaja ja vanusega saadakse tervise arengu instituudi (TAI) meditsiinilise sünniregistrist ning neile lisatakse siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadud andmed Eestis aasta jooksul registreeritud sündide kohta. TAI-st saadakse ka sünnituse täpsemad andmed, nt raseduse kestus, lapse pikkus ja kaal sündimisel, sündinud laste arv. Rahvastikuregistrist saadakse andmed isa tuvastuse ja sünniaja ning abielu kohta.

Lisaks kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid ema ja isa rahvuse, hariduse, elukoha, kodakondsuse, emakeele ja sünniriigi kohta.

Rahvastikuregistri andmeid kogutakse igakuiselt, tervise arengu instituudi andmeid kord aastas.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.
Meditsiinilise sünniregistri väljavõtte edastab statistikaametile registri volitatud töötleja tervise arengu instituut e-postiga.

Enne andmete avaldamist analüüsitakse neid hoolikalt ning kontrollitakse matemaatiliselt ja loogiliselt. Arve võrreldakse varasema perioodiga. Kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi.

Sünd läheb Eesti sündide arvestusse, kui lapse ema oli aasta alguse ja lõpu seisuga Eesti püsielanik, ka juhul, kui laps sündis väljaspool Eestit. Kui lapse ema oli Eesti püsielanik ainult aasta lõpu seisuga, siis otsustatakse ema registreeritud elukoha järgi lapse sünni ajal või lapse sünnikoha järgi, kas laps läheb sündide või sisserände arvestusse. Kui lapse ema oli Eesti püsielanik ainult aasta alguse seisuga, otsustatakse ema registreeritud elukoha järgi lapse sünni ajal või lapse sünnikoha järgi, kas laps läheb sündide või väljarände arvestusse. Sünniandmete aastatöötluse aluseks on lapse sünnikuupäev. Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul, kuid vahel jõuab info registritesse hiljem. Need sünnid, mille kohta laekub info pärast tegeliku sünniaasta andmete töötlust, lähevad erandina arvesse sünni registreerimise aasta andmestikus. Eesti sündide puhul märgitakse lapse elukohaks ema elukoht. Kui ema elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on ja see asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht. Kui mõlema vanema elukoht on teadmata, märgitakse „lapse elukoht teadmata“.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav

Puuduvad