Kliimamuutust põhjustavate gaaside heitkogus ja sidumine 2014

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Eda Grüner

juhtivstatistik-metoodik

Tatari 51, 10134 Tallinn

eda.gryner [at] stat.ee

625 9307

09/01/2015

09/01/2015

Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus; F-gaaside ja väävelheksafluoriidi heitkogus; süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemide poolt

ÜRO Kliimamuutuse raamkonventsiooni (UNFCCC) klassifikaatorid emissiooni sektorite kohta

–

CO₂ ekvivalent – näitab selle gaasi kogusele vastavat CO₂ kogust, millel on samaväärne kliimamuutust esilekutsuv potentsiaal.

Dilämmastikoksiidi heitkogus – dilämmastikoksiidi (N₂O) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine, aga ka maakasutuse muutused ja metsandus. Dilämmastikoksiidi looduslikku heitkogust ei arvestata.

Kasvuhoonegaasid – gaasid, mille molekulid seovad Maalt atmosfääri tagasipeegelduvat infrapunast kiirgust, tõstes sellega atmosfääri temperatuuri. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O), fluoreeritud süsivesinikud (HFC), perfluoreeritud süsinikuühendid (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF₆).

Kasvuhoonegaaside heitkogus – inimtegevuse toimel atmosfääri heidetud kasvuhoonegaaside kogus. Esitatakse tavaliselt CO₂ ekvivalentides.

Kasvuhoonegaaside sidumine – inimtegevuse kaudu mõjustatud kasvuhoonegaaside neeldumine ökosüsteemis, näiteks neeldumine taimedes fotosünteesi, keemilise reaktsiooni vms käigus. Protsessi tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris.

Metaani heitkogus – metaani (CH₄) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine, aga ka maakasutuse muutused ja metsandus. Metaani looduslikku heitkogust ei arvestata.

Süsinikdioksiidi heitkogus – süsinikdioksiidi (CO₂) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine, aga ka maakasutuse muutused ja metsandus. Et tegu on heitkogusega kokku, siis on arvestatud ka süsinikdioksiidi sidumisega ökosüsteemide poolt.

Inimtekkeline kasvuhoonegaas

Kasvuhoonegaaside tekkimise ja sidumise allikad

FREIM

Ei ole rakendatav.

Kogu Eesti

1990–…

Arvutuste aluseks on 1990. aasta andmed.

tonn, CO₂ ekvivalent-tonn

Aasta

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Ei avaldata.

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond/ Surve keskkonnaseisundile”.

Ei ole rakendatav.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid”, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine”, 10601 „Materjalivoo arvepidamine” ja 50201 „Säästva arengu näitajad (näidikulaud)”.

Metoodika on välja töötanud ÜRO. Keskkonnaministeerium kliimagaaside inventuuri tegemisel lähtub sellest:

Revised 1996 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories. IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu), 1997

http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/gl/invs1.html

Good Practice Guidance and Uncertainty Management in National Greenhouse Gas Inventories. IPCC, 2000

http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/gp/english/

Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod. Keskkonnaministri 16. juuli 2004 määrus nr 94 (RTL 2004, 101, 1625)

https://www.riigiteataja.ee/akt/12757215

Eraldi metoodikat Statistikaametil kui antud andmete lõpptarbijal ei ole.

Eesti riiklik kliimamuutust põhjustavate gaaside inventuuri aruanne ÜRO kliimamuutuste raamkogukonventsiooni sekretariaadile (koostab Keskkonnaministeerium)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

–

–

Ei ole rakendatav.

Ei mõõdeta.

Andmed avaldatakse 720 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+720).

(2012) T+658

(2011) T+657

(2010) T+657

(2009) T+659

(2008) T+659

(2007) T+640

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Seotud statistikatöödega 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine” ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine”.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Kõigi aegrea aastate andmeid revideeritakse igal aastal vastavalt ÜRO ekspertide komisjoni ettepanekutele.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaministeeriumist saadakse andmed süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkoguse, F-gaaside ja väävelheksafluoriidi heitkoguse ning süsinikdioksiidi sidumise ökosüsteemide poolt kohta.

Eesti riiklikust inventuuriraportist UNFCCC (United Framework Convention on Climate Change) sekretariaadile 2008 saadakse kasvuhoonegaaside heitkoguste andmed.

Kasvuhoonegaaside heitkogused arvutab Keskkonnauuringute Keskus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika osakonna ja keemia osakonnaga.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata.

Aasta

Andmed saadakse e-postiga.

Andmeid valideerib nende haldaja.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Ei korrigeerita.

Puuduvad.