Läti iseseisvuspäev: mida teame Läti ja lätlaste kohta Eestis?

Uudis
Postitatud 18. november 2026, 8.00

Täna, 18. novembril tähistab Eesti lõunanaaber Läti oma iseseisvuspäeva. Sel puhul otsisime välja, mida sisaldab statistikaameti andmebaas Läti ja lätlaste kohta Eestis. 

Läti kodanikke on Eestis 71% rohkem kui kümme aastat tagasi 

Eestis elab selle aasta alguse seisuga 5422 Läti kodanikku (3046 meest ja 2376 naist), kellest 4272 on ka rahvuselt lätlased. Eesti rahvastikus on Läti kodanikud suuruselt neljandal kohal pärast Eesti, Venemaa ja Ukraina kodanikke ning halli passi omanikke. Viimase kümne aastaga on Eestis elavate Läti kodanike arv kasvanud 71% võrra (3179-lt 2017. aastal 5422-ni 2026. aastal). 

2025. aastal kolis Lätist Eestisse 330 inimest ja Lätti läks samal perioodil elama 413 inimest. Sisserände lähteriikide hulgas asub Läti kuuendal kohal. Peamine sisseränne toimub Ukrainast ja Soomest, kuid rohkem kui Lätist saabub Eestisse inimesi Saksamaalt, Venemaalt ja Suurbritanniast. Väljarände sihtriikide hulgas on Läti viiendal kohal, Lätit edestavad Ukraina, Soome, Venemaa ja Saksamaa. 

Läti keelt kõneles 2021. aasta rahvaloenduse seisuga Eestis emakeelena 2510 ja võõrkeelena 3970 inimest.   

Abielupaare, kus emb-kumb pool on Läti ja emb-kumb pool Eesti kodanik, on Eestis 539. Mullu sõlmiti selliseid abielusid 34. 

Populaarseimatest Läti nimedest Eestis tõuseb esile Jaani lätikeelne vaste Jānis, mis on Lätis kuulunud saja populaarseima eesnime hulka juba üle saja aasta. Selle aasta alguse seisuga on eesnimi Jānis Eestis 89 mehel ja see on populaarsuselt 732. mehenimi. Jānis on keskmiselt 43-aastane ning kõige rohkem on eesnimega Jānis sündinuid juunis, kokku 13. Kõige populaarsem on eesnimi Jānis Valgamaal, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 7,83. Kõige levinum on eesnimi Jānis vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,51. 

Läti kodakondsusega üliõpilaste arv Eestis on kümne aastaga kasvanud üle 40% 

Läti kodakondsusega üliõpilased moodustavad Eesti kõrgkoolides õppivate välisriikide kodanike seas suuruselt kuuenda rühma. Kui 2015/16. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 130 Läti kodakondsusega üliõpilast, siis 2025/26. õppeaastal oli neid 185. Seega on nende arv kümne aastaga kasvanud üle 40%. 

Läti üliõpilastest 60% on mehed ja 40% naised. Neid õppis 2025/26. õppeaastal kõigis kõrghariduse astmetes: 54% bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes, 30% magistriõppes ja 16% doktoriõppes. 

Kõige populaarsem õppesuund 2025/26. õppeaastal Läti üliõpilaste seas oli kunstid, kus õppis neist 30%. Kunstide erialad olid esikohal ka kümme aastat tagasi, mil sellel õppesuunal õppis 32% Läti üliõpilastest. Populaarsuselt teisel kohal oli eelmisel õppeaastal füüsikaliste loodusteaduste õppesuund (14%) ning kolmandal ärindus ja haldus (12%). 

Lätist saabunud välisturistide arv on 10 aastaga kahekordistunud 

Eesti majutusettevõtetes viibinud Läti elanikke oli möödunud aastal üle 280 700, mida on 2024. aastaga võrreldes 12% enam. Läti elanike ööbimisi oli mullu üle 428 400 ning keskmiselt ööbiti Eestis 1,5 ööd.  

Läti elanikud moodustasid 2025. aastal 14% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest ning Läti elanike huvi kasvu Eesti vastu näitab ka see, et kümme aastat tagasi oli see osatähtsus vaid 7%. Enim Läti turiste külastas 2025. aastal Pärnu linna (93 900, kasv aastaga 10%) ja Tallinna (90 600, kasv aastaga 19%) majutusettevõtteid. Populaarsematest sihtkohtadest järgnesid Tartu linn (32 600, kasv aastaga 12%) ja Saare maakond (17 500, kasv aastaga 13%). 

Võrreldes 2015. aastaga väisas Eesti majutusettevõtteid 2025. aastal üle kahe korra rohkem Lätist saabunud välisturiste, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes aga 54% enam. Koroonapandeemia ajal aastatel 2020 ja 2021 vähenes Läti turistide arv Eesti majutusasutustes ligi poole võrra, kuid juba 2022. aastal kasvas taas üle kahe korra.  

Turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, millest 153 400 olid Lätti. Möödunud aastal tehti Lätti 6% vähem ööbimisega reise kui aasta varem, võrreldes 2019. aastaga aga viiendiku võrra vähem.  

Läti on Soome järel Eesti olulisim kaubanduspartner 

Alates 2021. aastast on Läti kaupade ekspordipartnerite seas püsinud stabiilselt Soome järel teisel kohal. Impordipartnerite seas olid lõunanaabrid 2025. aastal samuti teisel kohal ning viimastel aastatel leiame nad üldjuhul kas teiselt või kolmandalt positsioonilt. Eesti ja Läti majandused on omavahel põimunud ning nii mõnegi Eesti ettevõtte kaubad toodetakse hoopis Lätis. Samuti on ka Läti ettevõtteid, mis on ostnud tehase Eestis ning toodavad kaupa siin. 

2025. aastal oli Lätti eksporditud kaupade väärtus 2,1 miljardit eurot ning sealt imporditud kaupade väärtus 2,5 miljardit eurot. Kaubavahetusbilanss oli seega 464 miljoni euroga puudujäägis ehk Lätist toodi kaupu rohkem kui Eestist sinna viidi. 

Mullu kasvas 2024. aastaga võrreldes kaupade eksport Lätti 7% ja import sealt 11%. Kaubavahetus Lätiga moodustas 11% nii Eesti koguekspordist kui ka -impordist. 

Eelmisel aastal viidi Eestist Lätti enim transpordivahendeid (sh sõiduautosid), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh piimatooteid) ning mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat ja maagaasi). Kõige enam toodi sealt põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh piima- ja pagaritooteid), mineraalseid tooteid (sh maagaasi ja elektrienergiat) ning elektriseadmeid (sh kommunikatsiooniseadmeid). 

Teenuseid eksporditi 2025. aastal Lätti ligi 690 miljoni euro eest, imporditi aga 594 miljoni euro eest. Peamiselt oli tegemist muude äriteenustega, mis moodustasid kõigist Lätti müüdud ja sealt ostetud teenustest veidi üle 30%. Olulisel kohal olid ka transpordi- ja reisiteenused. Teenuste ekspordipartnerite seas oli Läti Eesti jaoks seitsmendal kohal ning impordipartneritest viiendal kohal. 

Läti päritolu jäätist toodi mullu Eestisse 4,9 miljoni euro eest ning Eesti päritolu jäätist viidi Lätti kolm korda vähem ehk 1,5 miljoni euro eest. Läti päritolu kilukonserve jõudis Eestisse 1,6 miljoni euro eest, seevastu Eesti päritolu kilukonserve eksporditi Lätti ligi 0,3 miljoni euro eest. 

 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave: 

Annaliisa Köss 
meediasuhete partner 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 5696 6484 
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock