Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid

Kulutused teadus- ja arendustegevusele on aastatel 2011–2015 teinud läbi hüppelise tõusu- ja langustrendi. Muutuste põhjuseks on olnud ühekordsed suuremahulised investeeringud aastatel 2010–2012, millele järgnes kahel järgneval aastal kulutuste vähenemine uute suuremate investeeringute puudumisel. Väikeriigi majanduse eripäraks ongi see, et ühekordsed rahasüstid, eriti kui neile ei järgne samaväärseid investeeringuid järgnevatel aastatel, võivad statistilisi näitajaid oluliselt mõjutada.

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest 46% tuli 2015. aastal riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana on märkimisväärne ning see on püsinud aastatel 2013–2015 stabiilsena. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligi 1,7%. Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab endas ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja liigitatakse riigilt saaduiks.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5%, mis jäi varasema aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2015. aastal 139,4 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukuludest 46%. Kulutused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11% ja seda põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17%-ni kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ilmselgelt on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal.

163,4 miljonit eurot ehk 54% teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehti kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor). Nendest kulutustest 79% oli rahastatud riigi poolt. Lõviosa — 41% kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest jäi kõrgharidussektorisse. Sarnaselt ettevõtlussektorile moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludes suurima osa tööjõukulud — 50%.

Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes 6%, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes veidi vähem — 3%.

Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes 9%, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine 1%. Samas tööjõukulud teadus-ja arendustegevusele kokku kasvasid 9%, sellest 18% ettevõtlussektoris ning 1% kasumitaotluseta sektorites.

Statistikatöö „Teadus- ja arendustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Haridus- ja teadusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.