Statistikaamet kutsub tööandjaid üles TÖRis andmeid uuendama

Uudis
Postitatud 18. november 2026, 16.47

Statistikaamet soovitab kõikidel tööandjatel kontrollida ja vajadusel ajakohastada töötamise registri (TÖR) andmeid. Andmete täpsus on oluline peagi algava töötasu struktuuriuuringu jaoks, mis võimaldab regulaarsest palgastatistikast detailsemalt võrrelda Eesti töötajate tunnipalkasid ametite ja tegevusalade lõikes. Ajakohaste andmete abil saab statistikaamet küsimustiku eeltäita, vähendades andmete esitamisele kuluvat aega. Lisaks annab uuring Eestile võrdlusmomendi teiste Euroopa riikidega ning võimaluse uurida süvitsi palgalõhet.

Statistikaamet viib töötasu struktuuriuuringut läbi iga nelja aasta järel ning järgmine uuring toimub 2027. aastal 17. veebruarist 17. märtsini.  Statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets rääkis, et uuringus kasutatakse võimalikult palju olemasolevaid registriandmeid, sealhulgas TÖRi ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmeid väljamakstud töötasude kohta. „Registriandmed annavad olulise osa vajalikust infost, kuid töötasude struktuuri põhjalikumaks analüüsimiseks on vaja ka tööandjate täiendavaid vastuseid. Näiteks puuduvad registrites praegu andmed tasustatud töötundide kohta,

Krista Vaikmets. Foto: statistikaamet, Uku Nurges

 mida peame seetõttu tööandjatelt küsima. Need andmed on hädavajalikud tunnipalkade arvutamiseks, mis on üks uuringu põhinäitajatest. Samuti on töötundide info oluline soolise palgalõhe arvutamisel, kuna palgalõhe näitaja metoodika põhineb tunnipalgal. Seega täiendavad tööandjate vastused registriandmeid ning võimaldavad saada terviklikuma ja täpsema ülevaate töötasudest, nende kujunemisest ja erinevustest,” selgitas ta.

Uuring on muudetud ettevõtjatele kiiremaks ja mugavamaks

Võrreldes eelmise uuringuga peavad ettevõtjad täitma lühema küsimustiku, sealjuures on väikeste (1–9 töötajaga) ettevõtete küsimustik poole lühem. „Oleme täitnud registriandmete põhjal võimalikult suure osa küsimustikust. Seetõttu on oluline, et TÖRi andmed oleksid korrektsed: palume tööandjatel eeltäidetud andmed üle kontrollida ning vajadusel neid parandada või täiendada. See vähendab oluliselt andmete esitamisele kuluvat aega ja muudab uuringus osalemise lihtsamaks,” lisas Vaikmets.

Vaikmets soovitas esmalt kontrollida lõppenud töösuhete andmeid, et vältida olukorda, kus töölt lahkunud töötaja satub uuringusse. Nende puhul tuleb tema sõnul registrisse märkida töötamise lõppkuupäev ja lõpetamise alus. „Üle tuleks vaadata ka töötajate ametinimetused, tööaja määrad ja tööle asumise kuupäevad. Kui töötaja amet või koormus on muutunud, tuleb uuendada andmeid ka TÖRis,” selgitas ta.

Õiged andmed aitavad anda Eesti tööturust võimalikult täpse ülevaate. Tööandjad leiavad töötamise lõpetamise täpsemad juhised maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Ühe olulise muudatusena on statistikaamet sel korral vähendanud ka uuringusse kaasatavate ettevõtete arvu, et hoida andmeesitajate halduskoormus võimalikult väike, tagades samal ajal uuringu eesmärkide täitmiseks vajaliku andmekvaliteedi. Teavituse uuringu valimisse kuuluvatele ettevõtetele ja organisatsioonidele saadab statistikaamet detsembri lõpus.

Statistikaamet küsib lisateavet töötasu, tööaja ja väljamaksete liikide kohta

Vaikmetsa sõnul on väljamakstud summa kõrval vaja näiteks teada, mitme töötunni eest tasu saadi ja kuidas töötasu kujunes. „Tööandjate vastused täiendavad registritest saadud teavet ning annavad põhjalikuma ülevaate töötasudest ja nende erinevustest. Kui teised riigiasutused saavad TÖRi sisestatud andmetega oma igapäevased ülesanded tehtud, siis statistikaamet vajab töötasu struktuuri uurimiseks tööandjatelt täiendavaid andmeid, mida näiteks ravikindlustuse või hüvitiste määramiseks tarvis ei ole,” lisas juhtivanalüütik.

Muu hulgas ei ole võimalik registritest kätte saada infot erinevate väljamaksete liikide kohta ehk kui palju peab töötaja tegelikult töötama, et oma töötasu välja teenida. „Töötasu struktuur, mida uuringuga mõõdetakse, hõlmab ka seda, millise osa töötasust moodustab lisatasu näiteks öötöö või vahetustega töö eest. Samuti annab see infot, kui palju tehakse ületunde või makstakse preemiaid,” täpsustas Vaikmets. 

Tööandjad saavad tulemuste põhjal võrrelda töötasusid Eestis ja Euroopas

Uuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu riikides. Nii saavad tööandjad võrrelda oma ettevõtte töötasusid sama tegevusala ja sarnaste ametikohtade tasudega Eestis ning Euroopas. Andmeid kasutavad ka teadlased ja riik, et hinnata tööturu olukorda ja kujundada tööpoliitikat. Samuti aitavad tulemused jälgida muutusi tööturul ja uurida täpsemalt palgalõhet põhjustavaid tegureid.

Statistikaamet kasutab kogutud andmeid riikliku statistika koostamiseks. Töötajate andmed on konfidentsiaalsed ja tulemused avaldatakse üldistatult.

Lisaküsimuste korral aitab statistikaameti klienditugi telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

Tutvu ka uuringu veebilehega.

Töötasu struktuuriuuringu korraldamise aluseks on riikliku statistika seadus, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2018/1091 ning Euroopa Komisjoni

 rakendusmäärused nr 2024/2914 ja 2020/405.

Töötasu struktuuriuuringut kaasrahastab Euroopa Komisjon.

 

Täpsem teave

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock