Kumba mängisid sina, kas trifaad või uka-ukat?

Teie raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ pälvis sel aastal parima andmeloo tiitli, olles nii žürii kui rahva absoluutne lemmik. Milliseid emotsioone selline tunnustus tekitab?

Loomulikult on hea meel, kui märgatakse. Ja suur on ka heameel, et kattus nii žürii kui ka rahva arvamus.

Palun jagage selle suure töö valmimise tagamaid – kuidas tekkis idee ja mis oli töö peamine eesmärk?

Geograafidele meeldib kaarte teha ja võib isegi öelda, et läbi selle me eristume kõigist teistest teadusharudest. Just ruumiline mõtlemine ja selle tulemusena valmiv kaart on geograafidele omane. 2019. aastal ilmus minu koostamisel Eesti rahvusatlas, mis koondas kogu meie kartograafilise pärandi. Samal ajal hakkas Twitteris populaarsust koguma kaardiväljakutse #30DayMapChallenge, mille käigus tuli novembrikuu jooksul iga päev valmistada üks kaart ja seda sotsiaalmeedias jagada. See kõik jäi silma toonasele Postimehe teadustoimetajale Kaur Maranile, kellel sündis idee, et miks te jagate kaarte vaid sotsiaalmeedias, et neid võiks Postimehes trükkida. Nii saigi alguse poolteist aastat kaarditegemist.

Kaardisarjas oli kokku 65 väga eriilmelist ja põnevat kaarti. Milline neist teile endale kõige huvitavam tundub?

Ilmselt on enim kõneainet pakkunud uka-uka ja trifaa kaart, mis sai ka raamatu kaanele. Seda on tore jälgida, kuidas see kaart enamikku inimesi kõnetab ja neil tekib samastumine, et tõesti lapsena sai mängida just seda mängu. Lisaks on see kaart ka lihtne, põhimõtteliselt kahendkaart ja lihtsuses peitub võlu. Enamasti inimesed ei viitsi süüvida leppemärkidesse.

Trifaa/trihvaa ehk uka-uka on olnud läbi aegade üks populaarsemaid õuemänge, mida ilmselt väga paljud meist mäletavad ja lapsepõlves mängisid. Sellel peitusest arenenud mängul on Eestis kaks selgelt regionaalset nimevarianti. Trifaad mängitakse Kagu-Eestis ja uka-uka on levinud ülejäänud Eestis. Esinevad veel ka eelnevatest lähtuvad variantsõnad, nagu tri/efaator ja tuki-tuki.

Kaardil kujutatud üks populaarsemaid õuemänge läbi aegade – trihvaa (trifaa) ehk uka-uka.
Foto: Evelyn Uuemaa

Millise kaardi tegemine oli kõige suurem väljakutse?

Võibolla polegi õige välja tuua ühtegi konkreetset kaarti. Suurim väljakutse oli ehk iga nädal valmis saada kaart ja selle kohta käiv tekst. Kui alustasime, oli meil plaan teha kaarte vaid 2021. aasta esimese poolaasta jooksul. Need kaardid olid meil teatud valmidusastmega tegelikult olemas. Edasi aga läks järjest raskemaks, sest head ideed kippusid otsa saama. Lõpuks ilmusid kaardid 2022. aasta juunini.

Teine probleem oli veel asjaolu, et kaardid ilmusid ajalehepaberil. Aga seal läksid sageli paljud nüansid kaotsi. See oli meile päris suur väljakutse ja õppetund, kuidas teha kaarte, mis töötaks nii kehval ajalehepaberil kui ka arvutiekraanil. Lõpuks on muidugi hea meel, et nad on olemas ka korraliku paberi peal raamatuna.

Kui keeruline oli leida kõiki neid erinevaid andmeid ja kust need andmed pärinevad?

Kaartide puhul ongi kõige tähtsam andmestik. Ehk siis kaarditegijaid ikka leiab, aga ettevalmistatud üldhuvitavaid andmestikke on alati vähe. Eks kartograafidel on palju abi maa-ametist, kus on vabalt kasutatavana olemas väga palju infot. Statistikaamet on samuti koht, kuhu liiguvad pilgud, kui on vaja mingit andmestikku, eelkõige siis kõige kohta, mis puudutab inimesi. Nii on mitu kaarti raamatu ühiskonda käsitlevas osas valminud just tuginedes statistikaametile. Vahel aga leidus huvitavaid andmestikke ka teistes andmekogudes. Nii põhinevad kaardid näiteks transpordiameti, ilmateenistuse, PRIA, keskkonnaagentuuri, geoloogiateenistuse, alkoholiregistri, valimisteenistuse, orienteerumisliidu, RMK, Eesti kirjandusmuuseumi, kohanimeregistri ja Eesti rahvusarhiivi andmestikel. Lisaks on mitu kaarti tehtud veel lähtuvalt Tartu Ülikooli geograafia osakonnas tehtud teadustööde põhjal.  

Olete oma kaardisarjaga suutnud mitmed keerulised valdkonnad visualiseerida väga kergesti hoomatavaks ja lihtsasti arusaadavaks. See eeldab head andmekirjaoskust ja teemade ruumilist mõtestatust. Kui oluliseks te oma valdkonnas andmekirjaoskust peate?

Geograafias on andmekirjaoskus ülioluline. Vaadates ka praegusi tudengeid, võib öelda, et geoinformaatika ja töö (suur)andmetega on väga populaarne. Eks ideaalne oleks kombinatsioon inimesest, kes valdab filigraanselt andmestikke ja on samas ka hea graafilise disaini oskusega, jõudmaks kaunite kaartideni. Aga nagu me teame, on ideaalseid inimesi vähe.

Olete ametilt geograaf ja Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor. Kuidas teile tundub, kas geograafia on tänapäeval tudengite seas populaarne valik? Kas järelkasvu on piisavalt?

Järelkasvu võiks alati rohkem olla. Eks geograafiat kammitseb natuke kooligeograafialik suhtumine, et kas tõesti õpitakse ülikoolis maailma maid ja pealinnu ja seda kõike süvendatumalt kui koolis. Samuti pole sellist töökohta kui „geograaf“, kui siis ainult õpetajad. Eks me proovime jõudumööda seletada, et tänapäeva geograaf on pigem üks ruumiliste seoste otsija ja seletaja nii looduse kui ka inimühiskonna osas ning sellele lisandub ruumiline andmeteadus ehk geoinformaatika. Ja niiviisi jõuamegi jälle kaartideni. 

Andmepärli parima andmeloo võitja Taavi Pae.
Foto: Uku Nurges

 

Millised on selle valdkonna peamised murekohad?

Eks filosoofilisemalt vastates on geograafia suurim väljakutse õpetada noori, kes saavad aru maailma toimimisest kogu selle rikkuses. Meie tudengitele ei ole võõras ei loodus- ega inimgeograafia ja sellega oleme suhteliselt erandlik teadusharu tänapäevases ülimalt spetsialiseerunud teadusmaailmas. Muidugi võime rääkida ka konkreetsemalt, nii näiteks on geograafid sageli osalised erinevates planeerimisprotsessides, sest nende hariduslik taust võimaldab aru saada ja mõtestada tervikut ja seda just ruumiliselt.

Tänapäeva maailmas ei saa me kuidagi mööda vaadata AI pealetulekust kõikidesse valdkondadesse, sh geograafiasse. Kuidas teile tundub, kas AI ehk tehisintellekt päästab maailma või tekitab hoopis pöördumatu kaose?

Ma ikkagi loodan, et ta natuke väristab meie maailma, aga üldjoontes jäävad jõujooned paika. Ilmselt saab tulevikus mõningaid kaarte teha kergemini, aga head ideed ja mõtted jäävad ikka inimeste teha. 

Maailmas on veel nii palju põnevaid andmeid, mida mõtestada ja visualiseerida. Millised on teie järgmised plaanid?

Kui nüüd „Viguriga kaartide“ raamat valmis sai, siis vahel ikka tekib idee, et see ja teine teema oleks võinud ka kajastust leida. Eks sotsiaalmeedia on ka tänapäeval hea platvorm, kuhu saab kaarte üles panna. Sotsiaalmeedia häda on vaid selles, et seal kaarte küll kiidetakse südamete ja jagamistega, kuid üldiselt kaovad nad pealetuleva informatsiooni alla ära. Aga eks vaikselt saab ikka ideid korjatud ja pole ju välistatud kunagi veel midagi sarnast teha.

 

Taustaks:

Konkursi „Andmepärl“ algatas statistikaamet 2021. aastal oma 100. sünnipäeva puhul, et propageerida andmete kasutamist ja mõtestamist ning parandada ühiskonna andmekirjaoskust.

„Andmepärli“ konkursi võitjad selgusid rahvahääletuse ja žürii hinnete kokku liitmise tulemusel. Parima andmeloo žüriisse kuulusid andmeteadlane ja Tartu Ülikooli andmeteaduse õppejõud Indrek Seppo; Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja andmeteaduse õppetooli juhataja, professor Jaak Vilo; Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus; andmeuurija ja Tallinna tehnikaülikooli professor Anu Masso; statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra, konkursi „Andmepärl 2022“ võitja, tervisekassa statistiline programmeerija ja andmeanalüütik Ksenia Niglas ning žürii esimees Kaido Paabusk.

Nii parima andmeloo kui ka parima infograafika kategooria võitjad said auhinnaks kunstnik Ann Pajuväli loodud andmemaailma kujutava graafilise lehe ja elektroonikapoe 1000-eurose kinkekaardi. „Andmepärl 2023“ võidutöödega saad tutvuda siin.