Liigu edasi põhisisu juurde

Küsimuste maratoni Küsimus24-ni on jäänud

Otsingu tulemused

Statistikaamet tõstab arvamusfestivalil fookusesse rohepöörde ja riigile hädavajalikud andmed

Artikkel
Statistikaamet kutsub 12. ja 13. augustil kõiki Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid arutlevad kirgi kütva rohepöörde teemadel ning toovad selgust sellesse, miks on ikkagi vajalik oma andmeid riigile usaldada. Tule kuulama ja oma arvamust valjuhäälselt avaldama!

13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht. ÜRO tegvuskavas 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest

Rohepöörde trendid

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa

Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Artikkel
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Artikkel
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Kliima

Valdkond
Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi. Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus. Kliimastatistika annab infot kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta; energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest; süsinikdioksiidi

Keskkond

Valdkond
Üleilmsed ja kohalikud keskkonna eesmärgid on suunatud paljuski sellele, et saavutada tasakaal piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel. Strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi tuleb ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks kasutada loodusvarasid säästlikult, vähendada saastumist ja hoida looduslikku mitmekesisust ning looduslikke alasid. Globaalselt on lisandunud selged sihid peatada tegevused, mis süvendavad kliimamuutusi, tarbida ja toota jätkusuutlikult ning keskkonda säästvalt, hoida veevarusid ja toota energiat keskkonnasõbralikult. Keskkonnaandmed on vajalikud, et hinnata