2021. aastal toimus kaubavahetuses kiire kasv

2021. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi ligi 20 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,8 miljardit eurot, mis suurenes 2020. aastaga võrreldes 880 miljoni euro võrra. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetus. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli, kokkupandavate puitehitiste) kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et 2021. aasta jääb meelde kiire hinnakasvuga, mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse käibe suurenemist. Ekspordihinnaindeks suurenes võrreldes 2020. aastaga 12,2% ja impordihinnaindeks 8,1%. Eestist eksporditi kaupu 186 riiki ja imporditi 151 riigist. „Meie peamisteks kaubanduspartneriteks olid Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende osatähtsus 67% ja impordis 73%,“ lisas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes 2020. aastaga suurenes enim ehk 1,5 miljardi euro võrra mineraalkütuste (sh töödeldud mineraalõlide, raskete kütteõlide ja elektrienergia), 512 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh. okaspuidu liistude, puitgraanulite, liimpuidu) ning 466 miljoni euro võrra elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmete, telefonide) väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja USA. Soome eksporditi peamiselt mootorite osasid, metalltooteid ja maagaasi, Lätti elektrienergiat, piima ning sõiduautosid. Väljavedu kasvas kõige rohkem USA-sse, Lätti ja Hollandisse. USA-sse eksporditi enam kommunikatsiooniseadmeid ja mineraalkütuseid, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid ning Hollandisse mineraalkütuseid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Reeksport Eestist kasvas 23%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 72% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, kommunikatsiooniseadmete, kokkupandavate puitehitiste, puitliistude, raua ja terase jäätmete ning tihendussegude eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ning metalle ja metalltooteid. Kõige rohkem kasvas ligi 1,5 miljardi euro võrra mineraalkütuste (sh töötlemiseks toodud õlide, mootorikütuse ja elektrienergia), 543 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 487 miljoni euro võrra transpordivahendite (sh sõiduautode) sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt. Sissevedu suurenes kõige rohkem Venemaalt, Soomest ja Saksamaalt. Venemaalt imporditi rohkem mineraalkütuseid ja väetiseid, Soomest elektrienergiat ja mootorikütused ning Saksamaalt sõiduautosid, erinevaid masinaid ja tööstuslikke seadmeid.

Möödunud aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,9 miljardi euro eest. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalkütuste ning puidu ja puittoodete väljavedu, impordi suurenemist aga mineraalkütuste ja metalli ning keemitööstuse tooraine ja toodete sissevedu. Kaupa eksporditi enim Soome, Lätti ja USA-sse ning imporditi Soomest, Lätist ja Leedust.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock