Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.

Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.

Statistikaamet avaldas täna, 25. septembril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite septembri andmed. Kui kaubandus- ja ehitusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut kasvanud, siis teenindus- ja tööstussektoris on toimunud väike langus ja tarbijate kindlustunne püsib augustiga samal tasemel. 

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aasta teise kvartali lõpuks 695,8 miljonit ja võlatase 11,3 miljardit eurot. Eelarve puudujääk moodustas viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) 1,6% ja võlatase 26,1%. 

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,5% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,8%.