Otsingu tulemused

Tänapäeval jäävad igast meie liigutusest maha andmed. Kell käe peal näitab, kuidas öösel magasid või palju päeva jooksul liikusid. Telefon taskus salvestab, kus päeva jooksul viibid ning samamoodi saad salvestada, mida päeva jooksul sööd ja siis seda analüüsida. Sarnaselt kirjutatakse iga kord andmetena üles ka see, kui riigiga ühendust võtad.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025. Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma. Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Keskmiselt kannab Eestis sama nime 12 inimest. Samal ajal on mõõdulatt, millest keskmist võtta, pikk. Nii on 2025. aasta algul kõige rohkem Aleksandr (11 786) ja Olga (10 220) nime kandvaid inimesi. Teisalt leiab rahvastikuregistrist pea 100 000 nime, mille kandjaid on vaid üksainus. Ehkki viimane number tundub küllaltki suur, tasub arvestada, et paljud nimekombinatsioonid, eriti kolmenimelised, ongi ainulaadsed. Nii on oluline täpsustada, et statistikaameti nimerakendus arvestab mitme eesnime puhul kõiki nimesid nii-öelda ühe tükina. See tähendab, et näiteks nimi Karl Martin on nimede

Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ja toetab sealjuures avaliku sektori asutusi andmehalduse korraldamisel. Andmehaldusega tegelemise toetamiseks on amet koostanud põhjalikud juhendid ja koolitusprogrammid , mis sobivad asutustele, kes alles soovivad end andmehaldusega kurssi viia, ja ka neile, kelle eesmärk on andmete korrastamises veel paremaks saada. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on poliitikakujundajana üks avaliku sektori asutustest, kes on statistikaameti toel andmehaldust korrastanud. Alates 2023. aastast HTMi andmehaldust juhtinud Katre Seema sõnul on ministeeriumis

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.