Esimesi rahva ja eluruumide loenduse tulemusi võib oodata juunis
Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus. Loenduse tulemusi hakkab statistikaamet avaldama juba juunis ja edasi järk-järgult aasta lõpuni.
Seekordne küsitlus oli kohustuslik vaid juhuvalimisse kuuluvate aadresside elanikele. Valim kattis kõiki kohalikke omavalitsusi, et loenduse tulemusi oleks võimalik avaldada nii kogu Eesti, maakondade kui ka iga omavalitsuse kohta.
Küsimustik sisaldas küsimusi vaid teemadel, mille kohta registrites andmeid ei leidu ja mis põhinevad inimese enesehinnangul (keelte ja murrete oskus, emakeel ja rahvus, usuline kuuluvus, hinnang tervisele .
Esimeses etapis said veebiküsitlusele vastata kõik Eesti inimesed. Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruarikuus toimunud teises etapis jätkus küsitlus vaid juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel (hinnanguliselt üle 61 000 inimese), kust seni vastuseid kas osaliselt või täielikult ei laekunud. Kokku tegutses üle Eesti ligi 190 küsitlejat. Kuigi küsitluse ettevalmistusfaasis olid plaanis ka kodukülastused, jäid need koroonaviiruse suure leviku tõttu ära. Küsitlejad pidid esmakordselt kogu töö ära tegema telefoni teel või kui nad inimesega ühendust ei saanud, siis sõitma kohale, et toimetada elanikule paberil teatis või selgitada välja, kas tegu on tühja eluruumiga.
Olulisi fakte loendusest
|
Kuni selle aasta juulini jätkub andmete kogumine enam kui 30 registrist, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud. Alanud on andmete töötlus ja analüüs. Küsitluse tulemusi hakkab statistikaamet järk-järgult avaldama alates juunist.
Loendajate väljakutsed
Seekordne rahvaloendus erines varasematest nii metoodika kui ka üldise olukorra poolest. „Uus metoodika ehk registripõhise andmete kogumise, e-küsitluse ja kohustusliku juhusliku valimi kombinatsioon oli meie jaoks paras väljakutse,“ tõdeb projektijuht Liina Osila. „Pidime nii ettevalmistus- kui ka küsitlusperioodil olema paindlikud ja kiiresti kohanema. Traditsioonilisi kodukülastusi ei olnud võimalik epideemilise olukorra tõttu teha, lisaks tabas ühiskonda ka energia-, hinnatõusu- ja julgeolekukriis, mis kõik langes rahvaloenduse küsitluse korraldamise ajale.“ Osaliselt päädis kriisiolukord sellega, et hulk inimesi ei olnud altid oma andmeid telefoni teel jagama.
Paras väljakutse oli selgitada inimestele ka seekordse loenduse metoodikat. Rahva- ja eluruumide loendus on pika ajalooga ning paljudel inimestel oli jätkuvalt ootus, et küsitleja tuleb neile koju intervjuud tegema. „Jutt registritest kõlab abstraktse ja võõrana ning vajab veel harjumist. Lisaks on paljudele tänapäeval võõras, et mõni küsitlus on kohustuslik ning ebaselge on ka see, mis nende andmetega tehakse,“ märgib Osila.
Siinkohal kutsub statistikaamet üles kõiki, kes rahvaloenduse andmeid kasutavad, inimestele rohkem selgitama, miks rahva- ja eluruumide loendus on oluline ning mis nende andmetega tehakse. „Mida otsesemat seost inimene enda panuse ja tulemuse vahel näeb, seda suurem on tõenäoliselt tema motivatsioon ka oma panus anda,“ märgib Osila.
Kõiki asjaolusid arvestades oli rahvaloenduse küsitlus siiski edukas. Positiivne on ka see, et esimest korda põhineb rahvaloendus registritel, mis aitab ka kriiside mõju loenduse tulemustele vähendada. Alates 2026. aastast plaanitakse kogu Euroopa Liidus korraldada iga-aastaselt just registripõhiseid rahvaloendusi.
„Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust kindlal ajahetkel ning võimaldab võrrelda Eesti olukorda nii ajas kui ka ruumis. Rahvaloendusega saadav teadmine aitab vastu võtta targemaid otsuseid ja seeläbi kujundada Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil,“ sõnab Osila.