Otsingu tulemused

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Statistikaamet alustab 30. detsembril kuu aega vältava rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Statistikaameti üks ülesanne on koguda ja jagada Eesti kohta usaldusväärset ning objektiivset infot. Olemasolevatest andmekogudest selleks aga alati ei piisa ja siis tuleb appi võtta inimesed, kes saavad anda ühiskonna parema toimimise eelduseks olevat üliolulist teavet.

Kas väide, et Eesti rahvas on hariduse usku, kehtib ka viimase rahvaloenduse andmetel? Jah, aga peamiselt naiste kohta.

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.