Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Digiareng Eesti linnades ja valdades – kes vajavad järeleaitamist?

Blogi
Postitatud 16. detsember 2021 10:00 , juhtivanalüütik Kaja Sõstra Joonised: juhtivanalüütik Märt Leesment

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

DESI indeks (Digital Economy and Society Index) mõõdab, kuidas on ühiskonnas edenenud võrgu- ja mobiilühendus, inimeste digioskused ja internetikasutus ning ettevõtete digitehnoloogia ja avalikud digiteenused.

Tegu on liitindeksiga, mis koosneb viiest dimensioonist, mis omakorda jagunevad alakomponentideks. DESI indeksit arvutatakse riikide kohta tervikuna. Siiski on kasulik omada detailsemat piirkondlikku infot, et otsustada, kus on vaja rohkem digioskuseid arendada.

Enamiku DESI komponentide hindamiseks kasutatakse valikuuringute andmeid, mis võimaldavad saada usaldusväärseid tulemusi kogu riigi ja piirkondlikult maakondade ja mõne suurema linna kohta. Meie hindasime DESi indeksi valitud komponente kohalikes omavalitusüksustes (KOV) aastal 2020, milleks kasutasime väikese piirkonna hindamise meetodeid.

DESI indeksi dimensioonid

  1. Ühenduvus – püsivõrgu lairibaühendus, mobiilne lairibaühendus ja hinnad
  2. Inimkapital – internetikasutus, digitaalsed baasoskused ja erioskused 
  3. Internetikasutus – sisu, side ja veebitehingute kasutamine inimeste seas
  4. Digitehnoloogia integreerimine – ettevõtluse digiteerimine ja e-kaubandus
  5. Avalikud digiteenused – e-valitsus ja e-tervis
     

Analüüsisime nelja komponenti ja reastasime need kasutajate osatähtsuse järgi:

  • sagedased internetikasutajad – isikud, kes kasutavad internetti vähemalt kord nädalas;
  • suhtlemisoskused üle algtaseme – isikud, kes oskavad teha vähemalt kahte tegevust loetelust:
    • kasutada e-posti,
    • osaleda interneti kaudu sotsiaalvõrgustikes,
    • teha telefoni- ja videokõnesid internetikaudu
    • laadida üles omaloodud sisu mõnele veebilehele, et jagada seda teistega,
  • e-pangandus – isikud, kes on  kasutanud internetipanka;
  • e-kaubandus – isikud, kes on tellinud internetis kaupu või teenuseid.

Tulemused on paremad suuremates keskustes

Internetikasutajate osatähtsus jäi Eestis vahemikku 72% (Narva linn) kuni 97% (Rae vald), järgnes e-panganduse kasutamine 65% (Kohtla-Järve linn) kuni 93% (Rae vald). Kõige madalam oli e-kaubanduse kasutajate osatähtsus, selle madalaim näitaja oli 51%. Hinnanguliselt pooltes KOV-ides on e-kaubanduse võimalusi kasutanud alla 2/3 elanikest.

Praegusel keerulisel ajal on olulised ka suhtlemisoskused, sest pikka aega on põhiline suhtlus toimunud digikanalite kaudu. Nende inimeste osatähtsus, kelle pagasis on rohkem kui üks digisuhtluse võimekust näitav oskus, on vahemikus 62% (Narva linn) ja 83% (Rae vald).

Tulemused on paremad suuremate keskuste ümbruses, kus elab suhteliselt rohkem nooremaid, töötavaid ja kõrgharidusega inimesi. Suurematest keskustest eemal olevate linnade-valdade elanikud vajavad rohkem digipädevuste järeleaitamist. 

Vaata täpseid tulemusi kaartidelt!

Näitajate koondtulemused

Usaldusväärsed tulemused lisainfo abil

Komponentide väärtused arvutasime statistikatöö „Infotehnoloogia leibkonnas“ põhjal, millele vastab igal aastal umbes Eesti 4000 inimest vanuses 15­–74. Statistikatöö valim on ligikaudu proportsionaalne elanike arvuga. Eesti 79-st KOV-ist rohkem kui 60-s jääb vastajate arv alla 50 ja on seetõttu liiga väike, et  arvutada komponente tavapärasel meetodil ja saada usaldusväärne tulemus.

Seetõttu kasutasime väikese piirkonna hindamise meetodeid (small area estimation methods). Nende eksperimentaalstatistiliste meetodite põhimõte on parandada kvaliteeti, kasutades uuritava komponendiga seotud lisainfot hinnatava piirkonna või sellega sarnaste piirkondade kohta.

Lisainfona saab kasutada näiteks registriandmeid. Registritest on teada iga linna ja valla rahvastiku kohta, mis soost ja vanuses inimesed seal elavad, kui palju on KOV-is töötavaid inimesi ja pensionäre ning milline on rahvastiku haridustase. Lisainfo allikatena kasutasime  rahvastikuregistrit, Eesti hariduse infosüsteemi, töötamise registrit, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi jm registreid.

Näiteks võib vaadata inimese vanuse ja uuritavate komponentide seost. Kuna vanematel inimestel on internetikasutuse oskused keskmisest väiksemad, võib eeldada, et KOVides, kus vanemaealisi on keskmisest rohkem, on ka uuritavate komponentide tulemused madalamad.

Uuringu metoodikast

Iga uuritava komponendi jaoks valisime välja lisainfo, mis oli vastava komponendiga statistiliselt oluliselt seotud: sugu, 10-aastased vanuserühmad, kõrgema haridusega isikud, hõivatud, valgekraed, pensionärid, puudega isikud. Iga KOVi jaoks arvutasime  kõigi lisanäitajate osatähtsuse kogu KOVi rahvastikus.

Seejärel hindasime väikest piirkonda kahes etapis:

  1. kasutades vastajate andmeid, leidsime mudeli, mis näitab, kuidas on lisainfo seotud uuritava komponendiga; mudelit hinnatakse suurema piirkonna andmete põhjal;
  2. kasutades mudelit ja piirkonna isikute lisainfot, arvutasime  uuritava komponendi igas piirkonnas.

Analüüsisime kolme väikese piirkonna hindamise meetodit, mis olid mudeliga toetatud või mudelist sõltuvad. Väiksemates omavalitsustes osutus sobivaimaks EBLUP hinnang, mis kombineerib piirkonna vastanute ja mudeli põhjal saadud hinnangud. Saadud hinnangute headust hindasime simulatsiooniuuringuga.

Teiseks hindasime uue metoodika tulemuste täpsust, milleks võrdlesime tavalise ja uue meetodiga saadud tulemusi Saaremaa ja Hiiumaa vallas, kus maakond ja KOV langevad (peaaegu) kokku, ning Tallinna linnas. Saare maakonnas oli internetikasutajaid tavalise metoodikaga 90%, uue metoodikaga tehtud arvutuse põhjal 88%. Hiiu maakonnas oli vastavad tulemused 92% ja  89%. Tallinnas olid tulemused 92% ja 91%. Võrdlus näitab, et väikese piirkonna hindamise uue meetodiga saadud tulemused võrreldavates piirkondades on lähedased tavameetodi tulemustega ja seega võib hinnata uue meetodi tulemusi piisavalt usaldusväärseks.

Uuringut finantseeris Euroopa Komisjon. Uuringuraporti leiab https://futurium.ec.europa.eu/en/urban-agenda/digital-transition/library/desi-local-developing-digital-economy-and-society-index-desi-local-level?language=et

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!