Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.

Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.

Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.

Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.

Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema. 

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti,  mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.