Statistikaamet avaldas tarbijabaromeetri küsitlusviiside analüüsi
Alates selle aasta maikuust viib statistikaamet läbi konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega mõõdetakse tarbijate ning nelja sektori ettevõtete majanduslikku kindlustunnet. Uuringud toimuvad veebis, ent esimesel kolmel kuul küsitleti tarbijaid paralleelselt ka telefoni teel. Selle eesmärk oli välja selgitada kahe küsitlusviisi erinevused, et neid saaks arvesse võtta andmete pikaajalisel tõlgendamisel. Täna, 5. novembril avaldas amet testperioodi kokkuvõtva analüüsi.
2022. aastal vahetas uuringute toonane korraldaja Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) tarbijabaromeetri küsitlusviisi, minnes üle telefoniuuringult veebiuuringule. Ilmnes, et vastajate hinnangud kindlustundele muutusid oluliselt negatiivsemaks ning avalikkuses tekkis arutelu, kui suurt rolli mängib muutuse puhul küsitlusviiside erinevus. Kui statistikaamet alustas uuringute korraldamist, viidi kontrolliks läbi ka kolmekuine testperiood (maist juulini), et saada teada, millega tuleb andmete tõlgendamisel ja võrdlemisel arvestada.
Analüüsi eesmärk ei olnud otsustada, kumb küsitlusviis kajastab inimeste tegelikku kindlustunnet täpsemalt, vaid uurida, kui suur on küsitlusviisi mõju tulemustele. Telefoni teel kogutud andmeid kasutas statistikaamet üksnes küsitlusviisi võrdlemiseks, kõik andmebaasis avaldatud tulemused põhinevad veebiküsimustikuga kogutud andmetel.
Mida näitab analüüs?
Tulemused näitavad, et küsitlusviisil on tarbijabaromeetri tulemustele märkimisväärne mõju. Telefoni teel antakse neutraalsemaid ja positiivsemaid vastuseid kui veebis. Samas on telefonitsi vastanute seas rohkem ka neid, kes vastata ei osanud. Keskmiselt oli telefoniküsitluses tarbijate kindlustunde indikaator ligi 15 protsendipunkti kõrgem. Erinevus oli statistiliselt oluline kõigil kolmel kuul.
Selgus, et küsitlusviisi mõju suurus sõltub ka küsimusest: kõige väiksem on mõju järgmise 12 kuu püsikaupade ostmise kavatsuste, kõige suurem aga Eesti majanduse 12 kuu väljavaadete ja leibkonna säästmisvõimekuse hinnangute puhul.
Mida on oluline tähele panna?
- Ei ole võimalik üheselt öelda, et ühe küsitlusviisiga kogutud andmed on õigemad kui teised.
- Tarbijate kindlustunde hindamisel on ühe kuu konkreetsest näitajast olulisem teadmine, kuidas see näitaja aja jooksul muutub.
- Sellest lähtuvalt on oluline, et pikaajalistes uuringutes oleks metoodika võimalikult järjepidev: nii tagatakse tulemuste võrreldavus ajas. See on ka statistikaameti jaoks peamine põhjus, miks jätkata tarbijabaromeetri uuringu läbiviimist veebiküsimustikuga, nagu konjunktuuriinstituut oli viimased neli aastat toiminud.
- Kuigi metoodikamuudatused on vahel vajalikud, on oluline hinnata ja dokumenteerida nende mõju uuringu tulemustele.
- Uuringute korraldaja Euroopa Komisjon on kehtestanud üldised reeglid, millest on uuringute korraldamisel lähtunud nii EKI kui ka statistikaamet. Täpsemad metoodilised valikud saab iga riik ise teha ning ka EKI ja statistikaameti metoodikas on teatud erinevused, millest olulisim on see, et statistikaamet kasutab juhuvalimit ning uuringu tulemused on üldistatavad kogu Eesti elanikkonnale. Statistikaamet on Euroopa Komisjoniga kooskõlastanud ka küsitlusviiside analüüsi.
Statistikaameti analüüsi tulemused on kooskõlas varasema teaduskirjandusega, mille kohaselt võib küsitlusviis oluliselt mõjutada vastajate hinnanguid. Erinevused ilmnevadki eelkõige uuringutes, kus soovitakse teada vastajate hinnanguid – nagu ka tarbijabaromeetri puhul. Faktiliste küsimuste puhul on vastused erinevate küsitlusviiside korral oluliselt sarnasemad.
Tulemused aitavad paremini mõista ka 2022. aastal toimunud metoodikamuudatust ning et varasemate ja hilisemate andmete võrdlemisel tuleb olla ettevaatlik. Samas ei võimalda statistikaameti küsitlusviiside testperiood tagantjärele täpselt hinnata, kui suur osa 2022. aasta kindlustunde langusest tulenes küsitlusviisi muutusest ja kui suur osa inimeste majanduslike ootuste tegelikust halvenemisest.
Analüüsiga saab tutvuda siin.
Tarbijabaromeetri uuringu kohta saab lähemalt lugeda statistikaameti veebist, küsimustikuga saab täpsemalt tutvuda siin.
Konjunktuuribaromeetri uuringute tegemist kaasrahastatakse EL-i ettevõtete ja tarbijate uuringute programmist „Joint Harmonised European Union Programme of Business and Consumer Surveys“ partnerluslepingu BCS-2025-FPA ja toetuslepingu BCS-2025-SGA alusel.
Täpsem teave
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)
Foto: Shutterstock