Täiskasvanute koolituse uuring (füüsiline isik)

Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey, lühendina AES) on Eurostati koordineeritud üleeuroopaline isiku-uuring, mis uurib elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppe kontekstis. Uuringu tulemused annavad olulise panuse, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil mõista, kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab või hoopis takistab end täiendamast ja kas mõni ühiskonnagrupp vajab elukestva õppe kontekstis lisatähelepanu. Seega on uuringu tulemused abiks täiskasvanute koolituse riikliku poliitika kujundamisel.

Tõenäosuslik valikuuring

Hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi; 20–64-aastaste võõrkeelte oskus. Hariduse omandamine jaguneb kolmeks: tasemeõpingud, koolitused ja iseseisev enesetäiendamine.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS);

ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

rahvuste klassifikaator (RK);

riikide ja territooriumide klassifikaator;

keelte klassifikaator (KK)

Ei ole rakendatav

Mõisted tuginevad täies ulatuses AES-i juhismaterjalidele (vt AES2022 Eurostati koostatud juhend ja CLA manual).

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installida lihtsamaid seadmeid ja programme jms

Elukestev õpe – täiskasvanute hariduses osalemine ehk osalemine formaalses, mitteformaalses või informaalses õppes

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla rohkem kui üks emakeel.

Esimese taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on alusharidus (koolieelne haridus), põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe või kutseõpe põhihariduse baasil

Iseseisev enesetäiendamine – iseseisev etteplaneeritud enesetäiendamine. Õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist mitmesuguste tegevuste ja suhtluskanalite kaudu, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet korraldav asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Kolmanda taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor

Koolitus – kursused, seminarid, eratunnid ja juhendatud väljaõpe töökohal. Mitteformaalne õpe on seotud nii tööalase enesetäiendamise kui ka isiklike huvialadega. See on eri keskkondades toimuv eesmärgistatud ja institutsionaliseeritud õpe, mis jääb väljapoole tasemeharidust. Mitteformaalset õpet võivad läbi viia nii riiklikud õppeasutused kui ka koolitusettevõtted, tööandjad ja eraõpetajad. Koolitused valmistab ette juhendaja ja enamasti on olemas ka koolituskava.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise ütlevad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnaliikme netosissetulek – kõigi leibkonnaliikmete netosissetulekute summa jagatud leibkonnaliikmete arvuga

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Maa-asula – alevik ja küla

Miinimumpalk – riiklikult kehtestatud kuupalga alammäär uuringu läbiviimise aastal

Netosissetulek – pärast igakuiste maksude maksmist ja muude seadusjärgsete mahaarvamiste tegemist inimesele kätte jääv summa. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid: rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töö eest; omanditulu; pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; abiraha; stipendium; muu tulu.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Sinikrae – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõududesse kuuluvad inimesed

Tasemeharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe, mis üldjuhul toimub koolikeskkonnas tasemeõppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda juhendavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid tulenevad õppekavast ja õpetajast ning õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on teatava taseme või eani (Eestis 17-aastaseks saamiseni) kohustuslik.

Teise taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseharidus keskhariduse baasil

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms

Valgekrae – seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel

Võõrkeele oskus – võõrkeele oskus algajate ja edasijõudnute tasemel. Algaja on inimene siis, kui ta mõistab ja kasutab väheseid sõnu ja fraase kas või natuke.

Isik

Alates 2022. aastast on üldkogumis 18–69-aastased Eesti alalised tavaleibkondade elanikud. Üldkogumist jäävad välja asutusleibkondades (nt vanadekodus, hooldekodus, vanglas) elavad inimesed. Üldkogumi moodustavad nii hariduses osalenud kui ka mitteosalenud isikud. Kuni 2016. aastani (k.a) oli üldkogumi vanusevahemik 20–64.

Kogu Eesti

2007, 2011, 2016, 2022

Ei ole rakendatav

Hariduse omandamise vaatlusperiood on üks aasta ehk täpsemalt 12-kuuline periood enne intervjuu tegemise hetke. Kuna uuringut viiakse läbi 6 kuu jooksul, siis vastused on tulemustes maksimaalselt 18-kuulise perioodi kohta. Näiteks 2022. aasta küsitlus viidi Eestis läbi ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2022. Küsitletavate koolituskogemuste vastused on seega perioodi 1.07.2021–31.12.2022 kohta.

Tausttunnuste (amet, töökoht, leibkonnatüüp, kõrgeim haridus, tervis) ja keeleoskuse andmed kogutakse küsitlushetke kohta.

Uuringute küsitlusperioodid:
09.2007–12.2007;
17.10.2011–16.01.2012;
01.07.2016–31.12.2016;
01.07.2022–31.12.2022.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/859, 4. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks hariduse ja koolituse valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/861, 21. mai 2021, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad ning kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud hariduse ja koolituse valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata