Ettevõtted panustavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvameetmetesse

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson selgitas, et infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uuritakse juba 2001. aastast. 2019. aasta uuringus osales 3400 vähemalt 10 hõivatuga ettevõtet. Tulemustest selgus, et IKT kvalifikatsiooniga spetsialiste töötab 15% Eesti ettevõtetes. Kõige enam on IKT spetsialiste vähemalt 250 hõivatuga ettevõtete rühmas. Väikeettevõtete hulgas oli IKT spetsialistidega äriühingute osatähtsus alla kümnendiku. Suurim nõudlus IKT spetsialistide järele on info ja side ning finants- ja kindlustuse tegevusaladel. Nõudlus IKT spetsialistide järele on endiselt suur. Eelmisel aastal värbas või püüdis IKT spetsialiste värvata 40% suurettevõtetest. Rohkem kui neljandikul neist oli raske leida sobivat inimest. „Infotehnoloogia valdkond areneb väga kiirelt ja sellega tuleb pidevalt kohaneda. See nõuab ühelt poolt nii IT riist- kui ka tarkvara, teiselt poolt ka IKT oskuste täiendamist. 2018. aastal koolitas kümnendik Eesti ettevõtteist oma IKT spetsialiste valdkonnas vajalike teadmiste ja oskuste parandamiseks. Suurettevõtetest pakkusid oma IKT spetsialistidele täiendusõpet enam kui pooled, väikeettevõtetest veidi alla kümnendiku,“ kommenteeris Pärson.

Pärson tõi välja, et sellel aastal oli uuringus ka uus teema ‒ IKT turvalisus. „Teemat on põgusalt uuritud ka 2015. aastal, kui koguti infot ettevõtete turvapoliitika olemasolu kohta. Selleaastases uuringus pöörati tähelepanu turvalisuse meetmete kasutamisele ja sellest teavitamise viisidele ning turvaintsidentidele.“ Uuringu tulemustest selgus, et enamik Eesti ettevõtteid (86%) kasutas turvameetmeid. Turvalisuse tagamiseks rakendatakse enim tugevat paroolide autentimist, tarkvara värskemaid versioone, võrgujuurdepääsu kontrolle ja andmete varundamist eraldi asukohta. Kasutaja tuvastamist biomeetriliste meetoditega (tuvastus sõrmejälgede, hääle või näo abil) kasutas alla kümnendiku ettevõtetest. Ettevõtted teavitavad töötajaid IKT turvalisusega seotud kohustustest nii siseinfot jagades kui ka koolitustel osalemise kaudu, 37% ettevõtetes on see fikseeritud lepinguga.

IKT turvalisus on ettevõtetele oluline ja sellega tegeletakse pidevalt. Pärsoni sõnul kinnitas seda asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul on turvapoliitika kehtestanud või seda täiendanud enam kui viiendik ettevõtteist. Turvalisusega tegelemiseks annavad põhjust ka turvaintsidendid. Viimase aasta jooksul puutus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtteist. „Enamik turvaintsidente olid seotud olukorraga, kus IKT teenused polnud kättesaadavad kas teenindust takistavate või lunavara rünnakute tagajärjel. Ettevõtetel oli kokkupuuteid ka andmete hävitamise või rikkumisega, kahju saadi ka konfidentsiaalsete andmete lekke tõttu. Enamik ettevõtetest pole siiski viimase aasta jooksul turvaintsidentidega kokku puutunud,“ selgitas Pärson.

Enamikul Eesti ettevõtetel on olemas veebisait või -lehekülg emaettevõtte kodulehel. Neil lehekülgedel tutvustatakse valdavalt oma tooteid ja teenuseid. Neljandik ettevõtetest pakub võrgus tellimise, broneerimise või reserveerimise võimalust. Veebilehe kaudu müüs oma tooteid või teenuseid pea viiendik Eesti ettevõtteist. Levinum on see just hulgi- ja jaekaubanduse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side tegevusaladel. Oma tooteid või teenuseid veebikeskkonnas müüvatest ettevõtetest turustas 18% neid Eestis. Euroopa riikidesse turustas veebi kaudu 8% ettevõtteist. Pärson tõi välja, et aina enam tutvustatakse oma tooteid või teenuseid sotsiaalmeedias. „See ei ole üksnes väikeste äride pärusmaa, vaid sellega on edukalt kaasa läinud ka suurettevõtted. Ligi pooltel uuringus osalenud ettevõtetel on konto Facebookis või Linkedinis. Sotsiaalmeedia võimalusi kasutatakse enamasti ettevõtte kuvandi loomiseks või toodete turundamiseks. Samuti suheldakse sotsiaalmeedia vahendusel klientidega, kogutakse seal nende arvamusi ning värvatakse ka töötajaid,“ lisas Pärson.