Suhtelises vaesuses elas mullu iga viies, absoluutses vaesuses iga neljateistkümnes Eesti elanik

Uudis
Postitatud 17. detsember 2013, 10.00

Suhtelises vaesuses elas 2012. aastal 18,7% ja absoluutses vaesuses 7,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,2 protsendipunkti, absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus aga vähenes 0,8 protsendipunkti.

2012. aastal elanikkonna sissetulek suurenes, samas suurenes ka sissetulekute ebavõrdsus. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,6% ja absoluutse vaesuses 31,3% elanikkonnast.

2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 329 eurot (2011. aastal 299 eurot) ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 196 eurot (2011. aastal 186 eurot). 2012. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,5 korda.

Võrreldes 2011. aastaga on märgata, et suurenenud on eelkõige vanemaealiste suhtelise vaesuse määr. 2012. aastal elas 24% 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses (2011. aastal 17%). Absoluutses vaesuses elas vanemaealistest 2%. Samas ei ole vanemaealiste vaesus nii sügav kui laste vaesus — 2012. aastal elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 18% ja absoluutses vaesuses 9,5%.

Haridustase mõjutab vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr (vastavalt 10,9% ja 3,3%) üle kahe ja poole korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt 28,1% ja 9,3%). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus.

Põhjalikum ülevaade statistikablogis.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2013. aastal osales uuringus üle 5700 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2013. aastal 2012. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eurostat avaldab andmeid uuringu toimumisaasta järgi, seega 05.12.2013 ilmunud Eurostati 2012. aasta suhtelise vaesuse pressiteade sisaldas Eesti kohta 2011. aasta sissetulekute põhjal arvutatud suhtelise vaesuse näitajaid.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist, absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.