Ajakasutuse uuring
Statistikatöö kood: 40101
Rahvusvaheline ajakasutuse uuring – mõõdab elanikkonna tasulist tööd, õppimist, kodutöid, vaba aega, liikumisele kulutatud aega, hooldustegevust leibkondades, isiklikeks vajadusteks kulunud aega; – kujundab turule orienteerimata töö mõiste, mis hõlmab leibkonnaliikmete kodutöid, vabatahtlikku tööd kohaliku omavalitsuse tasandil või mõne organisatsiooni jms jaoks; – kirjeldab soo- ja perepoliitikat ning kodanikupoliitikat; – täiustab sotsiaalset arvepidamist, lisades rahvamajanduse arvepidamisele leibkonnaliikmete tasustamata töö mahu hinnangu. Ajakasutuse uuring koosneb neljast osast: leibkonnaküsitlus, isikuküsitlus, isikupäevikud ja nädalapäevik. | |
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) Rahvuste klassifikaator (RK 2011) Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK 2013) Keelte klassifikaator (KK 2013) Inimtegevuste klassifikaator | |
Leibkonnad | |
Alaline Eesti elanik – isik, kes on viibinud või kavatseb Eestis viibida üle aasta. Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut, vähemalt üks kuni 17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps. Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks kuni 17-aastast last. Keskharidus – üldkeskharidus ja kutse-/tehnikakooliharidus. Kuni 17-aastaste lastega paar – vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega abielu- või vabaabielupaar. Kuni 17-aastaste lastega üksikvanem – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega leibkond. Kõrgharidus – keskeri-/tehnikumiharidus, rakenduskõrgharidus, kõrgharidus, teaduskraad. Kõrvaltegevus – lisategevus põhitegevuse kõrval, juhul kui tegeldakse vähemalt kahe tegevusega korraga. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus. Inimesel tuleb endal otsustada, kumb neist on tema jaoks põhitegevus ja kumb sellega kaasnev kõrvaltegevus. Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks kuni 17-aastane laps. Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi kuni 17-aastast last. Lasteta paar – alla 18-aastaste lasteta abielu- või vabaabielupaar. Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on alla 65-aastane. Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on üle 64-aastased. Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja mille liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik. Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev. Maa-asula – alevik ja küla. Põhi- ja madalam haridus – alghariduseta, alg- ja põhiharidus. Põhitegevus – tegevus, millega peamiselt tegeldakse. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus. Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe kuni 17-aastase lapsega leibkond. Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm kuni 17-aastast last. Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks kuni 17-aastane laps. Üksik – üheliikmeline leibkond. Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane. Üksik vähemalt 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane. | |
Leibkond Isik | |
Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, v.a pikka aega ehk üle aasta sellistes institutsioonides nagu hooldekodu, vangla jm viibijad. FREIM Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend | |
Kogu Eesti | |
1999–2000, 2009–2010 | |
Ei ole rakendatav |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav Statistikaameti veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of the Population of Estonia (2012) | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Ajakasutus“ tabelites: AK011: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse ja soo järgi AK012: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja nädalapäeva järgi AK022: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja vanuserühma järgi AK032: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja hõiveseisundi järgi AK033: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja täis- ja osaajaga töötamise järgi AK042: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja hariduse järgi AK043: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja tervisliku seisundi järgi AK052: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja leibkonna elukoha järgi AK062: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja perekonnaseisu järgi AK073: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja leibkonna tüübi järgi AK074: 20-64-aastaste keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja noorima leibkonnaliikme vanuse järgi AK08: Keskmine ajajaotus ja ajakasutus päevas ning vastanute osatähtsus põhitegevuse ja soo järgi AK091: 10-aastased ja vanemad nädalapäeva, ajavahemiku ja põhitegevuse järgi AK131: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos soo järgi AK132: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos nädalapäeva ja soo järgi AK142: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos vanuserühma ja soo järgi AK152: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos põhitegevuse ja soo järgi AK161: Keskmine ajakasutus päevas asukoha ja soo järgi AK162: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja nädalapäeva järgi AK172: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja vanuserühma järgi AK182: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja põhitegevuse järgi AK191: 10-aastased ja vanemad nädalapäeva, ajavahemiku ja asukoha järgi. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Ei kasutata | |
Ajakasutuse uuring 2009-2010. Metoodika raport |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Sotsiaalministeerium Riigiasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks. Kohalikud omavalitsused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks. Teadus- ja haridusasutused, raamatukogud – uuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info levitamiseks. Meedia – statistilise info vahendamiseks laiale avalikkusele. Äriühingud, liidud, sihtasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arengusuundade kindlaksmääramiseks ja prognooside tegemiseks. Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eurostat – Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks. | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Andmed on täielikud. |
Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. | |
Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud. | |
Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb selles mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%. Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmete kogumise viisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik. Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: esmane sisestuskontroll sülearvutis intervjuu ajal, teisene äsja laekunud andmete kontroll kontoris ja lõpuks andmepuhastus. Sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide pideva täiendamise tõttu on vähenenud vigade hulk andmete sisestamisel. |
Ajakasutuse uuring põhineb riikidevahelisel koostöö kokkuleppel (Gentleman’s Agreement) ja Eurostati käsiraamatul. Andmete võrdlemisel teiste riikide andmetega tuleb arvestada kogumise metoodika, klassifikaatorite ja uuringu läbiviimise aja erinevustega. Pärast sotsiaalstatistika raammääruse (IESS – Integrated European Social Statistics) jõustumist peaks alatest 2030. aastast andmete rahvusvaheline võrreldavus paranema. | |
Aegrea andmed on omavahel võrreldavad inimtegevuste klassifikaatori põhilistes tegevusgruppides. Klassifikaatori muutuse tõttu ei ole andmed kõigis madalama taseme gruppides võrreldavad. | |
Ei ole rakendatav | |
Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Ei ole rakendatav |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv kogumis on 1 212 000. Valimis on 7500 leibkonda (14 000 isikut). Uuringu väljavõtuviisiks on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusametilt isikute andmed töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Kümne aasta tagant | |
Andmeid kogutakse nii leibkonna- kui isikuküsitluse teel ning päevikutega, kuhu vastaja märgib oma tegevused päeva jooksul. Iga vähemalt 10-aastane leibkonnaliige täidab päeviku ühel argipäeval (s.o ühel päeval esmaspäevast reedeni) ja ühel nädalavahetuse päeval (s.o kas laupäeval või pühapäeval). Peale selle täidavad töötavad inimesed nädalapäeviku töötundide kohta. Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed FTP-serveri kaudu. | |
Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis eelnevalt korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, ning seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühmade ning maakondade järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist. Ajakasutuse päevikutega kogutud andmed on informatsiooniks inimeste põhi- ja kõrvaltegevuste, asukoha või liikumisviisi kohta. Samuti selle kohta, kas vastaja oli tegevuse ajal üksi või kellegagi koos. Nii põhi- kui ka kõrvaltegevus kodeeritakse inimtegevuse kolmekohalise klassifikaatori järgi. | |
Ei ole rakendatav |