Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene eSTATi
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ettevõtete kiirstatistika
      • Tööturu kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Liikuvusanalüüs, 2019–2020
      • Tööturu kiirstatistika, 2019–2020
      • Ettevõtete kiirstatistika, 2019–2020
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • 2025 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse mõisted
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene eSTATi

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Metoodika ja kvaliteet
  3. ESMS metaandmed
  4. Ajakasutuse uuring

Ajakasutuse uuring

1. Kontaktandmed
1.1. Organisatsioon

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Marin Tasuja

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivanalüütik

1.5. Postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress

marin.tasuja [at] stat.ee

1.7. Telefon

625 9116

2. Metaandmete uuendamine
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud

17/12/2021

2.2. Metaandmed viimati uuendatud

17/12/2021

3. Statistika esitus
3.1. Andmete kirjeldus

Rahvusvaheline ajakasutuse uuring

– mõõdab elanikkonna tasulist tööd, õppimist, kodutöid, vaba aega, liikumisele kulutatud aega, hooldustegevust leibkondades, isiklikeks vajadusteks kulunud aega;

– kujundab turule orienteerimata töö mõiste, mis hõlmab leibkonnaliikmete kodutöid, vabatahtlikku tööd kohaliku omavalitsuse tasandil või mõne organisatsiooni jms jaoks;

– kirjeldab soo- ja perepoliitikat ning kodanikupoliitikat;

– täiustab sotsiaalset arvepidamist, lisades rahvamajanduse arvepidamisele leibkonnaliikmete tasustamata töö mahu hinnangu.

Ajakasutuse uuring koosneb neljast osast: leibkonnaküsitlus, isikuküsitlus, isikupäevikud ja nädalapäevik.

3.2. Kasutatud klassifikaatorid

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK 2011)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK 2013)

Keelte klassifikaator (KK 2013)

Inimtegevuste klassifikaator

3.3. Sektorite kaetus

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused

Alaline Eesti elanik – isik, kes on viibinud või kavatseb Eestis viibida üle aasta.

Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut, vähemalt üks kuni 17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks kuni 17-aastast last.

Keskharidus – üldkeskharidus ja kutse-/tehnikakooliharidus.

Kuni 17-aastaste lastega paar – vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega abielu- või vabaabielupaar.

Kuni 17-aastaste lastega üksikvanem – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega leibkond.

Kõrgharidus – keskeri-/tehnikumiharidus, rakenduskõrgharidus, kõrgharidus, teaduskraad.

Kõrvaltegevus – lisategevus põhitegevuse kõrval, juhul kui tegeldakse vähemalt kahe tegevusega korraga. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus. Inimesel tuleb endal otsustada, kumb neist on tema jaoks põhitegevus ja kumb sellega kaasnev kõrvaltegevus.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks kuni 17-aastane laps.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi kuni 17-aastast last.

Lasteta paar – alla 18-aastaste lasteta abielu- või vabaabielupaar.

Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on alla 65-aastane.

Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on üle 64-aastased.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja mille liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Põhi- ja madalam haridus – alghariduseta, alg- ja põhiharidus.

Põhitegevus – tegevus, millega peamiselt tegeldakse. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe kuni 17-aastase lapsega leibkond.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm kuni 17-aastast last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks kuni 17-aastane laps.

Üksik – üheliikmeline leibkond.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Üksik vähemalt 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

3.5. Statistiline üksus

Leibkond

Isik

3.6. Statistiline üldkogum

Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, v.a pikka aega ehk üle aasta sellistes institutsioonides nagu hooldekodu, vangla jm viibijad.

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

3.7. Vaadeldav piirkond

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus

1999–2000, 2009–2010

3.9. Baasperiood

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Minut, protsent

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted
8.1. Avaldamiskalender

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav Statistikaameti veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile

Kalender

8.3. Tarbijate juurdepääs

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Kümne aasta tagant

10. Kättesaadavus
10.1. Pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded

Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of the Population of Estonia (2012)

10.3. Andmebaas

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Ajakasutus“ tabelites:

AK011: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse ja soo järgi

AK012: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja nädalapäeva järgi

AK022: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja vanuserühma järgi

AK032: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja hõiveseisundi järgi

AK033: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja täis- ja osaajaga töötamise järgi

AK042: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja hariduse järgi

AK043: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja tervisliku seisundi järgi

AK052: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja leibkonna elukoha järgi

AK062: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja perekonnaseisu järgi

AK073: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja leibkonna tüübi järgi

AK074: 20-64-aastaste keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse, soo ja noorima leibkonnaliikme vanuse järgi

AK08: Keskmine ajajaotus ja ajakasutus päevas ning vastanute osatähtsus põhitegevuse ja soo järgi

AK091: 10-aastased ja vanemad nädalapäeva, ajavahemiku ja põhitegevuse järgi

AK131: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos soo järgi

AK132: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos nädalapäeva ja soo järgi

AK142: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos vanuserühma ja soo järgi

AK152: Keskmine ajakasutus päevas üksinda ja teistega koos põhitegevuse ja soo järgi

AK161: Keskmine ajakasutus päevas asukoha ja soo järgi

AK162: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja nädalapäeva järgi

AK172: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja vanuserühma järgi

AK182: Keskmine ajakasutus päevas asukoha, soo ja põhitegevuse järgi

AK191: 10-aastased ja vanemad nädalapäeva, ajavahemiku ja asukoha järgi.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

10.5. Muu levitamine

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid

Ajakasutuse uuring 2009–2010. Metoodika raport

10.7. Kvaliteedidokumendid

Ajakasutuse uuring 2009-2010. Metoodika raport

11. Kvaliteedijuhtimine
11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus
12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Riigiasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks.

Kohalikud omavalitsused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks.

Teadus- ja haridusasutused, raamatukogud – uuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info levitamiseks.

Meedia – statistilise info vahendamiseks laiale avalikkusele.

Äriühingud, liidud, sihtasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arengusuundade kindlaksmääramiseks ja prognooside tegemiseks.

Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eurostat – Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed on täielikud.

13. Täpsus ja usaldusväärsus
13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

13.3. Valikust sõltumatu viga

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb selles mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmete kogumise viisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: esmane sisestuskontroll sülearvutis intervjuu ajal, teisene äsja laekunud andmete kontroll kontoris ja lõpuks andmepuhastus.

Sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide pideva täiendamise tõttu on vähenenud vigade hulk andmete sisestamisel.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus
14.1. Ajakohasus

Andmed avaldatakse 8 kuud (240 päeva) pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus
15.1. Geograafiline võrreldavus

Ajakasutuse uuring põhineb riikidevahelisel koostöö kokkuleppel (Gentleman’s Agreement) ja Eurostati käsiraamatul. Andmete võrdlemisel teiste riikide andmetega tuleb arvestada kogumise metoodika, klassifikaatorite ja uuringu läbiviimise aja erinevustega. Pärast sotsiaalstatistika raammääruse (IESS – Integrated European Social Statistics) jõustumist peaks alatest 2030. aastast andmete rahvusvaheline võrreldavus paranema.

15.2. Ajaline võrreldavus

Aegrea andmed on omavahel võrreldavad inimtegevuste klassifikaatori põhilistes tegevusgruppides. Klassifikaatori muutuse tõttu ei ole andmed kõigis madalama taseme gruppides võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus

Ei ole rakendatav

15.4. Sisemine sidusus

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö maksumus 70 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

17.2. Andmete revisjoni praktika

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine
18.1. Lähteandmed

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv kogumis on 1 212 000. Valimis on 7500 leibkonda (14 000 isikut).

Uuringu väljavõtuviisiks on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusametilt isikute andmed töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus

Kümne aasta tagant

18.3. Andmete kogumine

Andmeid kogutakse nii leibkonna- kui isikuküsitluse teel ning päevikutega, kuhu vastaja märgib oma tegevused päeva jooksul. Iga vähemalt 10-aastane leibkonnaliige täidab päeviku ühel argipäeval (s.o ühel päeval esmaspäevast reedeni) ja ühel nädalavahetuse päeval (s.o kas laupäeval või pühapäeval). Peale selle täidavad töötavad inimesed nädalapäeviku töötundide kohta.

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis eelnevalt korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, ning seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühmade ning maakondade järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ajakasutuse päevikutega kogutud andmed on informatsiooniks inimeste põhi- ja kõrvaltegevuste, asukoha või liikumisviisi kohta. Samuti selle kohta, kas vastaja oli tegevuse ajal üksi või kellegagi koos. Nii põhi- kui ka kõrvaltegevus kodeeritakse inimtegevuse kolmekohalise klassifikaatori järgi.

18.6. Korrigeerimine

Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid