Kui oled saanud kutse, osale uuringus!
Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.
Iga-aastasest Eesti sotsiaaluuringust selgub, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused. Eesti sotsiaaluuringus on kutsutud osalema üle 8000 leibkonda ja sarnast uuringut korraldavad kõik Euroopa Liidu riigid. „Kogutud andmete alusel kujundatakse riigi sotsiaalpoliitikat ja arendatakse teenuseid, et toetused jõuaksid abivajajateni,“ ütleb statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo. Eesti sotsiaaluuringu kohta saab rohkem infot siit.
Tööjõu-uuringuga kogub statistikaamet inimestelt andmeid, mis hindavad Eesti tööturu olukorda ja annavad ülevaate elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. „Kogu aasta vältel andmete kogumine annab hea võimaluse analüüsida muutuseid tööturul, näiteks kuidas pandeemia ohjamiseks mõeldud piirangud mõjutasid inimesi tööturul. Uuringu andmeid avaldame andmeid iga kvartal, et anda pidevat ülevaadet muutustest,“ selgitab analüütik Katriin Põlluäär. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Loe tööjõu-uuringu kohta lähemalt siit.
Veebruaris algav turismiuuring selgitab välja, kui palju on Eesti inimesed kahe eelmise kuu jooksul nii välisriikides kui ka Eestis reisinud ja selle peale raha kulutanud. „Selleks, et teada saada, kuidas on koroonaviirus muutnud Eesti elanike reisimisharjumusi ja -võimalusi, on oodatud vastama ka kõik need inimesed, kes viimasel ajal kaugetel maadel käinud ei ole ja on eelistanud reisida kodus teleri ees,“ kutsub üles analüütik Epp Remmelg. Turismiuuringusse on kaasatud ligi 10 000 isikut ja sarnast uuringut korraldavad kõik Euroopa Liidu riigid. Turismiuuringu kohta saad põhjalikumalt lugeda siit.
Eesti sotsiaaluuringu andmeid kogutakse selle aasta jaanuarist kuni maini, tööjõu-uuringu ja turismiuuringu andmeid kogutakse kuni aasta lõpuni igal kuul.
Isiku-uuringutele vastamine on vabatahtlik, kuid iga valimisse sattunud isik on väga oodatud selles osalema, sest kogutud teavet kasutatakse riikliku statistika tegemiseks. „Vastamisest loobumine tähendab, et väärtuslik osa tervikpildist läheb kaduma. Just nende andmete põhjal sünnivad Eesti elu mõjutavad olulised otsused ja jälgitakse, kuidas meie riigil ja inimestel läheb,“ selgitab Anet Müürsoo.
Uuringutega kogutud isikustatud teavet ei anta mitte ühelgi tingimusel kolmandale osapoolele ja see on kindlalt kaitstud.
Kõikide isiku-uuringute kohta saab lähemalt lugeda siit. Statistikaameti avaldamiskalendrist on näha, millal statistikatööde andmed avaldatakse.