Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse Harju maakonnas

Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 7,6%.

Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond kokku andsid 84% teeninduse lisandväärtusest ning ligi kolmveerandi tööstuse ja ehituse lisandväärtusest.

Eesti SKP-s olid väikseima osatähtsusega Hiiu, Lääne ja Põlva maakond. Nende maakondade osatähtsus kokku andis 2013. aastal Eesti SKP-st 2,5%.

2013. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 67% teeninduses, 29% tööstuses ja ehituses ning 4% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Kõigis maakondades oli suurim sektor teenindus, välja arvatud Ida-Virumaal. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harjumaal (75%) ja Tartumaal (69%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna suure panuse tõttu.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Jõgeva maakonnas (22%). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (53%), mis näitab mäetööstuse ja energeetika olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.

2013. aastal oli SKP elaniku kohta 14 218 eurot, võrreldes 2012. aastaga on see näitaja tõusnud 884 euro võrra. SKP elaniku kohta oli 2013. aastal suurim Harju maakonnas, ületades Eesti keskmist 42%. Sellele järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 86% ja 73% Eesti keskmisest. Väikseim oli näitaja Põlva maakonnas, kus SKP elaniku kohta jäi alla poole Eesti keskmisest.

SKP elaniku kohta, 2013

Statistikaamet revideeris aastate 2000–2012 regionaalse SKP aegrida vastavalt uuele Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile ESA2010. Regionaalse SKP puhul on peamine muutus kohalike tegevusalaüksuste (toimlate) käsitlemises.

2014. aasta 8. septembril avaldatud SKP aegrea revideerimise kohta saab ülevaate SIIT.

Aegrea revideerimisest tulenevad muutused piirkonniti, 2009–2012 (protsenti)

Aasta	Põhja-Eesti	Lääne-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lõuna-Eesti	Kokku
2009	1,1	4,1	2,2	1,7	-0,2	1,2
2010	2,2	5,6	2,2	0,9	2,1	2,4
2011	1,0	0,6	1,9	1,9	1,2	1,2
2012	2,6	-1,0	-6,6	2,0	1,0	1,3

Tööstus ja ehitus – mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Teenindus – hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.