Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu

Järgmisel aastal kogub statistikaamet infot 80 küsimustikuga, mis hõlmavad väga eriilmelisi valdkondi – keskkonnast turismini ja põllumajandusest palkadeni. Mida täpsemad andmed statistikaametisse jõuavad, seda adekvaatsema ja usaldusväärsema pildi annavad need Eesti majanduse ja ühiskonna käekäigu kohta. Siin on oluline iga ettevõtja panus – väikestest suurteni.

Halduskoormuse vähendamine on statistikaameti prioriteet

Mõistagi tähendab aruannete täitmine ettevõtjatele olulist ajakulu. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk ütles, et statistika tegemisel kasutatakse esmajärjekorras riiklikke andmekogusid ning ettevõtetelt ja teistelt asutustelt küsitakse juurde üksnes sellist infot, mida olemasolevatest andmetest kätte ei saa.

Andmeesitajate koormuse leevendamiseks on statistikaamet püüdnud järjest vähendada valimite suurust ja küsimustike arvu. “Kui 2024. aastal tuli täita 104 küsimustikku, siis järgmisel aastal on see arv 80. See on oluline edasiminek, aga statistikaameti eesmärgiks on viia ettevõtete halduskoormus miinimumini,” tõdes Paabusk. Ta märkis, et kuni statistikaameti kasutuses ei ole paremaid andmeallikaid, tuleb valimite edasisel vähendamisel olla ettevaatlik. “Andmete kogumiseks peame praegu kaasama veel üsna palju ettevõtteid, ent kvaliteetse statistika tegemiseks on see hädavajalik. Kui valimisse kuuluvate vastajate arv väheneb alla teatud piiri, mõjutab see tõsiselt meie andmete usaldusväärsust,” rõhutas ta.  

2026. aastast väheneb mitme küsimustiku maht või vastamissagedus ning mõne küsimustikuga andmete küsimine lõpeb täielikult. Lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud mitme küsimustiku sisu, et andmete esitamine oleks mugavam ja sujuvam. 

Uuel aastal saab rohkem andmeid esitada automaatselt

Statistikaamet on sel aastal teinud aktiivset koostööd riigikantselei juures tegutseva efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojaga. Kokku on lepitud tegevused, mis võiksid halduskoormuse vaates anda kiiremat leevendust. Samuti analüüsitakse kuidas väliskaubandusandmeid koguda ja töödelda senisest tõhusamalt ning ettevõtjaid vähem koormaval moel. “Ühe lähima eesmärgina teeb statistikaamet koostööd maksu- ja tolliametiga väliskaubandusandmete kogumise ja töötlemise automatiseerimiseks,” rääkis ta. 

Kui ettevõtte raamatupidamistarkvara võimaldab andmeid esitada automaatselt ehk masinliidesega, saab aruande esitada piltlikult öeldes ühe hiireklõpsuga. Hetkel võtab statistikaamet juba automaatselt vastu palga- ja tööjõu ning majutustegevuse andmeid. 2026. aasta jooksul on plaanis automatiseerida ühe mahukaima uuringu – EKOMARi – andmete edastamine. Järgmisel aastal lisandub ka võimalus esitada masinliidesega andmeid majandustegevuse, töötasu struktuuri ja töötajatele tehtud kulutuste kohta.  Andmete automaatse edastamise kohta oleme varem kirjutanud oma blogis ja kodulehel.

Statistika tegemisel võetakse kasutusele uus majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2025)

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama järk-järgult 2026. aastast. Esimesena avaldatakse uuenenud klassifikaatori järgi keskmise brutokuupalga, ettevõtete majandustegevuse, kaupade ja teenuste väliskaubanduse, teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete IT-kasutuse aastaandmed (st 2025. aasta kohta). Lähemalt saab lugeda meie blogist.

Andmete esitamise kohta saab lähemalt lugeda statistikaameti veebist: https://stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/ettevotete-uuringud

Foto: Shutterstock