Tasemeharidus
Alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused tüübi järgi Nominaalkohad lasteasutustes Üld- ja kutsehariduskoolide pedagoogid vanuserühma ja soo järgi Alusharidust omandavad lapsed vanuse ja soo järgi, laste vanuseline määr ja oodatav õpiiga Üldhariduskoolide õpilased, lõpetanud ja katkestajad õppevormi, asukoha, soo, vanuse, maakonna ja õppekeele järgi Kutsehariduse omandajad, kutsekooli sisseastujad ja selle lõpetajad õppevormi, soo, koolitusala, õppekeele järgi; kutseõppe katkestamiste arv haridustaseme ja õppevormi järgi Kõrghariduse omandajad, kõrgkooli sisseastujad, selle lõpetajad ja katkestajad haridusastme, õppevormi, õppeasutuse tüübi, koolitusala ja soo järgi; Eestis õppivad üliõpilased elukohamaa ja kodakondsuse järgi Tasemehariduse omandajate arv 10 000 elaniku kohta, õppijate vanuseline määr, oodatav õpiaeg | |
Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013) Omanike liigitus (OL) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) on esitatud 1997. ja 2011. aasta võrdluses (ISCED 1997 ja ISCED 2011) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Keelte klassifikaator 2020 Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013 (RTK 2013) | |
Tasemeharidus ja alusharidus | |
Algkool – kuni 2009. aastani kasutusel olnud üldhariduskooli vorm, mis võimaldas põhiharidusõpet 6. klassini. Mõiste hõlmas ka lasteaed-algkoole ja erivajadusega laste algkoole. 2010. aastal muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses. NB! Hariduse üldandmetes (tabelid HTG01 jne) on mõistega hõlmatud ka erivajadusega laste algkoolid. Üldhariduse tabelites (HT12 jne) ei ole mõistega hõlmatud erivajadusega laste algkoolid, kui ei ole märgitud teisiti. Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis ning omandatakse lasteasutuses. Kodus ja lastehoidudes toimuvat õpet alushariduse statistika ei hõlma. Vastab tasemele ISCED-P 0. Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on keskharidus, sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 665. Defineerimata baasharidusega kutseõpe – kutseharidus erivajadusega noortele ja põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Õppima asumiseks ei ole hariduse kohta seatud eeltingimusi. Vastab tasemele ISCED-P 251. Diplomiõpe – õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi ja kutseoskusi ning omandab teadmised valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks. Vastuvõtt aastani 2002. Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega. Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 864. Erakool – eraõigusliku juriidilise asutusena tegutsev põhikool või gümnaasium. Eraõppeasutus – äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast. Erilasteaed – koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele erivajadusega lastele. Erivajadusega laps – keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajav laps, kes õpib erivajadusega laste koolis. Erivajadusega lapsele loob arengu- ja kasvamisvõimalused elukohajärgses lasteasutuses valla- või linnavalitsus. Õigusaktides liigitatakse erivajadusega laste hulka ka eriliselt andekad lapsed, kuid statistikas me neid nii ei kajasta. Erivajadusega laste kool – kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tuleneva õppe sisus, erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas. Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. klass (1989. aastani 9.–11. klass). Vastab tasemele ISCED-P 344. Gümnaasium – üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (kooli nimetuses ei pea olema sõna „gümnaasium”). Gümnaasiumis on 10.–12. klass, kuid gümnaasiumi juures võivad olla ka põhikooli klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit ega erivajadusega laste koole, kui pole märgitud teisiti. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneri õpe ning klassiõpetaja õpe korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanule antakse magistrikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppesse on õigus kandideerida isikul, kellel on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 766. Huvikool – haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Katkestaja – õpilane, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist. Katkestaja üldhariduses - õpilane, kes eelmisel õppeaastal oli mõne Eestis üldharidust pakkuva kooli õpilaste nimekirjas, kuid vaatlusalusel õppeaastal enam mitte. Arvesse ei võeta põhikooli ja gümnaasiumi astme lõpetajaid, välismaale lahkunuid ning surmajuhtumeid. Koolikohustuslikus eas lapsed satuvad katkestajaks, kui nad on ühest koolist teise kooli üleminekuks koolist lahkunuks märgitud, aga ei ole õppeaasta 10. novembriks veel ühegi teise Eestis asuva kooli nimekirjas. Katkestaja kutsehariduses - õppija, kes olid enne katkestamist kutseõppeasutuse õppurite nimekirjas vähemalt 31 päeva ja keda pärast katkestamist ei ennistatud samas õppeasutuses samasse õppekavarühma 31 päeva jooksul. Katkestaja kõrghariduses - õppija, kelle kõrghariduse õppekava läbimine lõppes enne selle edukat lõpetamist. Kaugõpe – õppevorm, kus õpitakse peamiselt iseseisvalt ja kaugõppesessiooni ajal toimuva õppetöö kaudu, tänapäeval e-õppe meetodeid kasutades. Keskkool – gümnaasiumi võimalik nimetus. Klassikordajad – õpilane, kes õpib teist või enamat aastat samas või madalamas klassis. Koolieelne lasteasutus – koolieast noorematele lastele alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Koolieelsete lasteasutuste laste vanusemäär – koolieelsetes lasteasutustes käivate vastavas vanuses laste osatähtsus samaealises rahvastikus. Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsekeskharidus – kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid, et omandada kõrgharidus. Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil – õppe käigus omandab õpilane koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduses. Õppima asumise eeltingimuseks on põhihariduse olemasolu. Vastab tasemele ISCED-P 354. Kutsekõrgharidusõpe – keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument. Kõrgharidustaseme õpe on tõenduspõhisel käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning elukestvaks õppeks. Kutseõpe keskhariduse baasil – kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseõpe keskhariduse baasil, keskharidust eeldav keskeri-/tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: viienda taseme kutseõppe esmaõpe, viienda taseme kutseõppe jätkuõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Vastab tasemele ISCED-P 454. Kutseõpe põhihariduse baasil – põhiharidust eeldav kutseharidus. Õppe käigus ei omandata koos kutsega keskharidust. Vastab tasemele ISCED-P 351. Kutseõppeasutus – haridusasutus, kus omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal. Kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument. Lasteaed – koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele lastele. Siia alla ei kuulu sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevad lapsehoiuteenused. Lasteaed-algkool – kuni 2009. aastani kasutusel olnud lasteasutuse vorm, kus lasteaed on ühendatud algkooliga. Lasteaed-põhikool – lasteasutus, kus lasteaed on ühendatud põhikooliga ja nad võivad tegutseda ühe asutusena. Lastekeskus – kuni 2001. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm, milles vastavalt kehtinud seadusele olid loodud võimalused mänguks ja muuks arendavaks tegevuseks kõigile paikkonnas elavatele 2–12-aastastele lastele. Tabeleis toodud lastekeskuste laste arvud ei sisalda kooliõpilasi. Lastepäevakodu – kuni 1998. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm 1–7-aastastele lastele. 1999. aastal muudeti senised lastepäevakodud lasteaedadeks. Lastesõim – koolieelne lasteasutus kuni kolmeaastastele lastele. Linnakool – üldhariduskool, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis. Linna-lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis. Maakool – üldhariduskool, mis asub alevikus või külas. Maa-lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub alevikus või külas. Magistriõpe – kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Vastab tasemele ISCED-P 767. Oodatav 3–6-aastaste lasteasutuses viibimise aeg aastates – 3–6-aastaste laste keskmine koolieelses lasteasutuses viibimise aeg aastates. Oodatav õpiaeg – vanuselisest määrast tulenev elaniku keskmine tasemeharidussüsteemis õppimise aeg aastates. Leitakse õppijate vanuseliste määrade summana üle kõikide tasemehariduse liikide üheaastase sammuga. Osakoormusega õpe – õppevorm, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%. Põhikool – üldhariduskool (1.–9. klass), mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Mõiste ei hõlma erivajadusega laste koole. Põhikooli I ja II aste – 1.–6. klass. Vastab tasemele ISCED-P 1. Põhikooli III aste – 7.–9. klass. Vastab tasemele ISCED-P 24. Põhikooliastmed – põhikooli kolm kooliastet: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass (1989. aastani 1.–8. klass). Päevaõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub päevasel ajal ja täiskoormusega. Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Sisseastumistingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vastab tasemele ISCED-P 665. Rakenduskõrgkool – õppeasutus, millele on antud rakenduskõrghariduse õppeõigus ja mille tasemeõppes õppijatest vähemalt kaks kolmandikku õpib kõrgharidustaseme õppes. Lisaks võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil. Tasemeharidus ehk formaalharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe ehk õpe, mis leiab reeglina aset koolikeskkonnas ning on tasemeõppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani (17. eluaasta täitumiseni) kohustuslik. Tasemehariduses õppijate vanusemäär – vastavas vanuses tasemehariduse omandajate osatähtsus samas vanuses rahvastikust. Täiskasvanute gümnaasium – üldhariduslik õppeasutus, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud isikutele üldhariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes. Õppetöö toimub peamiselt õhtu- ja kaugõppe vormis. Täiskoormusega õpe – õppevorm, mille korral täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täidetava õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Välisüliõpilane – üliõpilane, kelle elukohamaa, kodakondsus ja keskhariduse omandamise riik ei ole Eesti ning kel ei ole alalist elamisõigust / pikaajalise elaniku elamisluba. Välisüliõpilaste hulka ei arvestata neid, kes õpivad Eestis vaid piiratud kestusega õppe- või praktikasessiooni jooksul Õhtuõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub õhtusel ajal. Mõeldud eelkõige töötavale täiskasvanule, kes soovib omandada haridust töö kõrvalt. Õpetaja – koolis õppe ja kasvatustöö alal töötav inimene: õpetaja ja klassiõpetaja ametikohtadel töötavad isikud ning need juhid (direktor, õppealajuhataja) ja tugispetsialistid (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, koolipsühholoog), kes tegelevad õppetööga. Õppur – on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel vastava aasta 10. novembril õppija. Üldharidusklassi(de)ga muud tüüpi õppeasutus – kutseõppeasutus, mis võimaldab omandada kutsesuunitluseta üldharidust. Üldhariduskool – üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus, v.a täiskasvanute gümnaasium. Ülikool – õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel. Üliõpilane – isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) kõrgkooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täis- või osakoormusega õppesse. | |
Institutsioon | |
Taseme- ja alushariduse omandamist võimaldavad institutsioonid FREIM Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS): tasemeharidust pakkuvad koolitusloaga õppeasutused ja nendes haridust omandavad isikud ja pedagoogid | |
Kogu Eesti | |
1990–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkondade „Sotsiaalelu / Haridus / Alusharidus“, „Sotsiaalelu / Haridus / Üldharidus“ ja „Sotsiaalelu / Haridus / Kutseharidus“ kõigis tabelites ning valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Hariduse üldandmed“ tabelites (v.a tabelites HTG14 ja HTG15) ja valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Kõrgharidus“ tabelites (v.a tabelis HT71). | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“. | |
UOE (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) data collection manual Gentlemen's agreement | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Avaldatakse kindla kuupäeva seisuga andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). |
Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. |
Selle töö koosseisu kuuluvad nii rahvusvaheline andmeedastus vastavalt rahvusvahelisele metoodikale kui riigisisene väljund vastavalt riigisisesele metoodikale. Riigisisesed andmed on geograafiliselt võrreldavad. Rahvusvahelise andmeedastuse puhul on metoodikat aja jooksul parandatud, mistõttu andmed ei ole kogu aegrea ulatuses võrreldavad teiste riikidega. | |
Riigisisesed andmed on ajas võrreldavad. Rahvusvahelise andmeedastuse puhul on metoodikat aja jooksul parandatud, mistõttu andmed ei ole kogu aegrea ulatuses võrreldavad. Märkused: Õppijate andmed on alates EHISe registriandmetele liikumisest kajastatud 10. novembri seisuga. Enne seda on üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses õppijate arvud õppeaasta alguse seisuga. Alushariduses osalevate laste andmed olid varem kalendriaasta lõpu seisuga. 1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel. Alates 2012. aastast on varasemate algkoolide arv liidetud põhikoolide arvule. Alates 2006. aastast kuuluvad lõpetanute koguarvu hulka lisaks eesti ja vene keeles õppinutele ka ingliskeelse õppekeelega isikud. Enne 2017/18. õppeaastat võib üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide arv sisaldada koole, millel oli küll kehtiv tegevusluba, kuid vastaval õppeaastal polnud ühtegi õpilast. Sama kehtib koolieelsete lasteasutuste kohta enne 2020/21. õppeaastat. 2022/23. õppeaastal tehti õppekeelte klassifikaatoris muudatus ja viidi läbi andmete ülevaatus. See põhjustas võrreldes eelmise perioodiga mõnes piirkonnas andmete kõikumise. 2022/23. õa koolide arvud õppekeelte lõikes on mõistlik aegrea võrdluses kõrvale jätta. Õpilaste andmed õppekeelte kaupa on kasutatavad. 2023/24. õppeaastal algas laialdane eestikeelsele õppele üleminek, mistõttu ainult muukeelsete koolide arv tugevalt vähenes. Ukraina sõjapõgenikest õpilased kajastuvad Eesti haridusstatistikas alates 2022/23. õppeaastast. Kuni 2023/24. õppeaastani loeti kutse- ja kõrghariduses vastuvõetuteks ainult 1. kursusel õppijad, alates 2023/24. õppeaastast kursust ei arvestata. Seega lähevad vastuvõetutena arvesse ka sisseastujad, kes näiteks varasemate ainepuntkide ülekandmisega kantakse kohe kõrgemale kursusele. | |
Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevustega. | |
Rahvusvaheline ja riigisisene väljund põhinevad erineval metoodikal ja ei ole omavahel võrreldavad. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Alates 2007/2008. õppeaasta andmetest ei kasutata. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustes õppijate, lõpetanute, katkestanute ja õpingute kordajate, klassikomplektide, pedagoogide, õppeasutuste, võõrkeelte ja õppekavade kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid. | |
Aasta | |
Alates 2005/2006. õppeaastast koostatakse üld-, kutse- ja kõrgharidusstatistikat Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete alusel. Üld-, kutse- ja kõrghariduse andmeid on kogunud ja töödelnud kuni 2004/2005. õppeaastani nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Statistikaamet. Andmed on kogutud kõikselt, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõiki vastava koolitusloaga õppeasutusi, olenemata omandivormist. Alates 2007/2008. õppeaastast koostatakse alushariduse andmeid samuti EHISe andmete alusel. Alushariduse andmeid kogus Statistikaamet kuni 2006/2007. õppeaastani kõikse uuringuga, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõiki vastava koolitusloaga õppeasutusi, olenemata omandivormist. Haridusasutused sisestavad andmed EHISes novembri alguseks. Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib andmete korrektsust ning andmed edastatakse pärast valideerimist FTP-serveri kaudu Statistikaametile. | |
Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. | |
Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonümiseeritud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks. Õppeasutused, õpetajad, õppijad ja vastuvõetud on arvestatud õppeaasta alguse seisuga ning lõpetanud, väljalangenud ja katkestajad on arvesse võetud terve õppeaasta jooksul. Lõpetanute ja katkestajate korral näitab aasta õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat. Linnakoolide hulka on arvestatud linnade, vallasiseste linnade ja alevite koolid, maakoolide hulka alevike ja külade koolid. Päritoluregiooni määramiseks on kasutatud elukohamaa tunnust ning vähestel juhtudel, kus see on teadmata, siiski ka kodakondsusriigi tunnust. Alates 2022. aastast saab päritoluregiooni määrata ka keskhariduse omandamise riigi järgi. Koolieelsete lasteasutuste sekka ei arvestata lastehoidusid (v.a lasteaedade juures tegutsevad hoiurühmad). Kuni 2011. aastani on haridusnäitajate arvutamisel kasutatud 2000. aasta rahvaloendusel põhinevat korrigeeritud rahvaarvu ja rahvastiku vanusjaotust. 2012. aastast on haridusnäitajate arvutamisel kasutatud 2011. aasta rahvaloendusel põhinevaid rahvastiku korrigeeritud andmeid. Õppeasutuste arvu määramisel ei kaasata filiaale ja arvestatakse ainult neid õppeasutusi, kus on õpilasi. Eesti õppekeele all kajastatakse muu hulgas õppimist varase keelekümbluse programmis või kui eestikeelse õppetöö maht on suurem kui 60%. | |
Ei korrigeerita |