Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Äsja täienesid statistikaameti loodud juhtimislauad uute ettevõtluse ja tööelu näitajatega maakondades ja suuremates Eesti linnades.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Kust saada infot palkade kohta? Kuhu noored kaovad õpetajad koolidest? Kuidas on sanktsioonid mõjutanud Eesti ja Venemaa kaubavahetust? Loe selle sügise põletavamaid statistikablogisid!