Püsiv töövõimetus ja puue
Statistikatöö kood: 40606
Esmane püsiv töövõimetus ja puue töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme, haiguse, vanuserühma ja soo järgi Esmane töövõimetus 10 000 elaniku kohta Töövõimetute taasläbivaatus Kehtiva puude raskusastmega isikud | |
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) | |
Puudega inimesed | |
Arstliku ekspertiisi komisjon (AEK) – raviasutuse juurde loodud komisjon, mille ülesanne on kindlaks määrata töövõime kaotus ja puude raskusaste. Arstliku ekspertiisi komisjonid tegutsesid kuni 31.12.2007. Alates 1.1.2008 need kaotati ja puude raskusastet hakkas tuvastama sotsiaalkindlustusamet, kes kaasas ekspertarste. Sotsiaalkindlustusamet sõlmis võlaõigusseaduse alusel lepingud ekspertarstidega. Alates 1.07.2016 kaasab sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamisse vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Keskmine puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab ta olenevalt vanusest regulaarselt vähemalt korra nädalas kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta. Siia kuulub ka inimene, kellel on igapäevategemistes või ühiskonnaelus osalemises raskuseid. Osaline töövõime – inimese töötamist takistab osaliselt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Osaliselt töövõimetu – inimene, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osalisele töövõimetusele vastab 10–90% töövõime kaotus. Puuduv töövõime – inimese töötamist tavatingimustes takistab märgatavalt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koos suhtumisest ja keskkonnast tulenevate takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Kuni 16-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puue kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest lähtuvalt ja 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest lähtuvalt. 2000. aastal hakkas kehtima uus puude raskusastme ja töövõime kaotuse määramise süsteem. Kuni 2000. aastani määrasid vaegurluse ekspertiisi komisjonid (VEK) töövõime kaotust kolme invaliidsusgrupi järgi. Invaliidsusgrupid olid invaliidsuspensioni saamise alus. Alates 2000. aastast tuvastavad arstliku ekspertiisi komisjonid (AEK) töövõime kaotust protsentides (10%, 20%, 30% jne kuni 100%) ning puude raskust kolme astme järgi (sügav, raske ja keskmine puue). Püsiv töövõimetus – täielik või osaline töövõimetus. Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna. Püsiva töövõimetuse tuvastab sotsiaalkindlustusamet. Raske puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mille tõttu vajab ta olenevalt vanusest iga ööpäev kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Siia kuulub ka inimene, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sügav puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mille tõttu vajab ta olenevalt vanusest kogu ööpäeva pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Siia kuulub ka inimene, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Täielik töövõime – inimese töötamine ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate tegutsemispiirangute tõttu piiratud. Täielikult töövõimetu – inimene, kellel on haiguse või vigastuse tõttu tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ei ole ta võimeline tööga elatist teenima. Täielikule töövõimetusele vastab 100% töövõime kaotus. Töövõime hindamine – pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine. Alates 1. juulist 2016 hindab töövõimet töötukassa. Töövõime hindamise tulemusena määratakse üks töövõime ulatustest: 1) töövõime ei ole vähenenud; 2) osaline töövõime; 3) puuduv töövõime. Töövõime kaotuse protsent – töövõimetuspensioni määramise ja puude raskusastme puudega inimese sotsiaaltoetuse saamise alus. Töövõimetuspensioni on õigus saada 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani neil, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100%. Samuti ka neil, kellel on olemas töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Töövõimetuspension määratakse püsiva töövõimetuse ajaks. | |
Isik | |
Püsiva töövõimetuse ja puudega isikud FREIM Ei ole rakendatav | |
Kogu Eesti Maakonnad – andmed esmase töövõimetuse, vaegurite ja töövõimetute taasläbivaatuse ning kehtiva puude raskusastmega isikute kohta | |
2000–… | |
Ei ole rakendatav |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Puudega inimesed / Üldandmed“ tabelites: THV02: Töövõime hindamise otsused soo ja maakonna järgi THV03: Esmane puue raskusastme, vanuserühma ja soo järgi THV13: Esmane puue haiguse, puude raskusastme ja soo järgi THV21: Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar THV23: Puudega inimesed vanuserühma, soo ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Tabelis THV13 on andmed aastate 2000–2019 kohta. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Sotsiaalministeerium Eesti Maaomavalitsuste Liit Tööinspektsioon | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat. |
Andmed on riigisiseselt võrreldavad. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. Varasema ja uue süsteemi järgi täieliku või osalise töövõimetuse määramise erinevuste tõttu lõpetati 2000. aastal vaegurite aegrea avaldamine (1985–1999) ja hakati avaldama uut töövõimetuse aegrida. Osaliselt võib neid andmeid siiski võrrelda. Endisele esimesele invaliidsusgrupile vastab täielik töövõimetus töövõime kaotusega 100%, teisele invaliidsusgrupile töövõime kaotus 80–90% ja kolmandale invaliidsusgrupile töövõime kaotus 40–70%. Kui töövõime kaotus jääb alla 40%, töövõimetuspensioni ei määrata. | |
Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi. | |
Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed puude raskusastme kohta. Statistikaameti rahvastikubaasist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit andmeid) saadakse andmed isiku elukoha kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Aasta | |
Koondandmed saadakse e-postiga. | |
Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. | |
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei ole rakendatav |