Internetikasutuse ja digioskuste uuring

Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti elanike interneti kasutamise harjumused ja digioskused.

Tõenäosuslik valikuuring

Uuringut tehakse igal aastal kogu Euroopas. 2024. aastal koguti uuringuga andmeid 16–74-aastaste Eesti elanike interneti kasutamise, avaliku sektori e-teenuste kasutamise, internetis tehtud tellimuste ja ostude, asjade interneti ning digiseadmete väljavahetamise kohta.

Uuringu üldistatud andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasi alamvaldkonnas Infotehnoloogia leibkonnas.

Peamised näitajad on koduse internetiühendusega leibkondade arv Eestis (IT20), 16–74-aastaste internetikasutajate arv eri isikurühmades (IT32) ning arvuti ja interneti kasutamise harjumused ning oskused eri isikurühmades (IT38, IT41).

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);

haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013);

keelte klassifikaator 2020 (KK 2020);

rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013);

riikide ja territooriumide klassifikaator

Ei ole rakendatav

Digitaal-TV – vastuvõetav signaal (teleprogrammid) on digitaalkujul ning muudetakse tavateleviisorile arusaadavaks spetsiaalse seadme (digiboks) abil

E-kaubandus – ostu- ja müügitehingute tegemine interneti vahendusel

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul
- töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
- osales tööga seotud koolitusel;
- ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, ema- või isapuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;
- oli vanemapuhkusel ja sai või omab õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi vanemapuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;
- oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;
- oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist.

Internet – ülemaailmne arvuteid ühendav andmesidevõrk, mis võimaldab kasutada selliseid teenuseid nagu kaugsisselogimine, failiedastus, elektronpost jms. Samuti põhineb internetil veeb.

ISDN (Integrated Services Digital Network) – integreeritud teenuste digitaalvõrk; rahvusvaheline sidestandard mitme andmevoo (heli, pilt jm) samal ajal edastamiseks telefoniliinide kaudu

Juhtmevaba lairibaühendus – õhu kaudu leviv, nt WiFi ja WiMaxi tehnoloogial põhinev internetiühendus, mis on seotud ühe kindla asukohaga

Kaabel-TV – signaali (teleprogrammide) vastuvõtmiseks kasutatakse kaablit

Laps – 0–15-aastane leibkonnaliige

Lauaarvuti – arvuti, mis on tavaliselt paigutatud kindlale kohale, ning sellega ühendatud kuvar ja klaviatuur on tavaliselt laua peal

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üks inimene.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Maa-asula – alevik ja küla

Mitteaktiivne isik – isik, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimeline

Modem – arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis muudab saatja poolel arvuti digitaalsignaalid analoogsignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need digitaalseks tagasi

Muu juhtmega püsiühendus – kaabli kaudu leviv internetiühendus, mis ei kuulu DSL-tüüpi (telefonikaabli kaudu leviva) ühenduse alla, nt internetiühendus kaabel-TV võrgu kaudu

Mängukonsool – enamasti telerit kuvarina kasutav mängimiseks mõeldud elektronseade (nt Sony PlayStation, Nintendo GameCube, Microsoft Xbox)

Pihuarvuti – kätte mahtuv väikese klaviatuuriga või puutetundliku ekraaniga arvuti

Satelliit-TV – signaali (teleprogrammide) vastuvõtmiseks kasutatakse paraboolantenni

Sülearvuti – kaasaskantav arvuti, kus ühes korpuses asuvad peale arvuti ka kuvar ja klaviatuur

Täiskasvanu – vähemalt 16-aastane leibkonnaliige

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
- on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd.

xDSL – asümmeetriline, sümmeetriline jne digitaalne abonentliin (… Digital Subscriber Line: ADSL, SDSL jne); tehnoloogiate perekond, mis võimaldab pakkuda suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu

Isik;

leibkond

Isikute üldkogumis on Eestis alaliselt elavad 16–74-aastased elanikud, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud.

Leibkondade üldkogum koosneb leibkondadest, kus on vähemalt üks alaliselt Eestis elav 16–74-aastane liige, v.a institutsioonides elavad isikud.

Internetiühendusega leibkondade hulka loetakse leibkonnad, kus kõigil leibkonnaliikmetel on internetile ligipääs ja võimalus seda soovi korral kasutada.

Kogu Eesti

2005–…

Ei ole rakendatav

Isikud, leibkonnad – arv tuhandetes;

osatähtsus – protsent (%)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudiseid saab lugeda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Pressiteade uuringu tulemustega avaldatakse kord aastas, 2023. aasta oma saab lugeda siit: "Eestimaalased kasutavad internetti järjest rohkem".

Ei avaldata

Kõik valdkonnas Majandus / Infotehnoloogia ja side / Infotehnoloogia leibkonnas avaldatavad andmetabelid põhinevad internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmetel.

2024. aastal uuendati järgmisi tabeleid:

IT20: Arvuti ja koduse internetiühendusega leibkonnad tüübi ja elukoha järgi;

IT32: 16–74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi;

IT35: 16–74-aastased e-kaubanduse kasutajad isikute rühma järgi;

IT36: 16–74-aastased e-kaubanduse kasutajad elukoha ning toote/teenuse järgi;

IT38: 16–74-aastased internetikasutajad elukoha ja kasutuseesmärgi järgi;

IT42: 16–74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma ja kasutussageduse järgi viimase kolme kuu jooksul.

Uuendamata tabelid on leitavad valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Infotehnoloogia ja side. Arhiiv.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 2421 korda, 2023. aastal 4875 korda, 2022. aastal 6087 korda, 2021. aastal 5217 korda, 2020. aastal 5556 korda, 2019. aastal 6979 korda ja 2018. aastal 4650 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Eurostatile edastatakse andmed kord aastas 95 päeva jooksul pärast andmekogumise lõppu. Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe keskkonna kaudu.

Eurostat avaldab Euroopa riikide andmed oma andmebaasis valdkonna Science, technology, digital society / Digital economy and society (isoc) all.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 117 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati näidisküsimustik ja metoodikajuhend

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile saadetud kvaliteediraport.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt.

Riigivalitsemisasutustest ja riigiametitest kasutavad uuringu andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning riigi infosüsteemi amet, rahvusvahelistest organisatsioonidest rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit (ITU).

Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse Eesti avaliku sektori teenuste kasutamist, mis annab väärtuslikku teavet riigi osutatavate teenuste kohta.

Uuringu tulemusi kasutatakse Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks, valdkondlikes arengukavades mõõdikutena, eelseisvate muutuste mõtestamiseks ja tegevuste kavandamiseks. Andmed on abiks ka ettevõtetele, huvigruppidele, ühendustele ja liitudele.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Uuringu ettevalmistamisel ja andmete kogumisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest.

Kõiki uuringuga kogutavaid andmeid statistikaameti andmebaasis ei avaldata. Avaldatavad näitajad on kajastatud statistikatööde loetelus. 2024.–2028. aasta statistikatööde loetelu on leitav siit.

Riigi vajaduste täitmiseks on uuringusse lisatud mitmesuguseid küsimusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, haridus- ja teadusministeeriumilt ja riigi infosüsteemi ametilt. Riigisisesel tellimusel kogutud andmeid praegu statistikaameti andmebaasis ei avaldata.

Ei arvutata

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurust hinnatakse Taylori valemi abil.

Valikuviga arvutatakse näitajatele, kus isikute arv on üle 20. See tagab usaldusväärsuse. Hinnanguid, mis on antud vähem kui 20 isiku põhjal, ei peeta piisavalt usaldusväärseks. Põhinäitaja, mille kohta standardviga arvutatakse on "Isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul tellinud internetist kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks“. Vastavalt IESSi määruse kriteeriumile võib standardviga sellel näitajal olla 1,08. 2024. aastal oli selle näitaja standardviga 0,71.

Ei mõõdeta.
Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Uuringu freim on Eesti 16–74-aastaste alaliste elanike loend, mis on loodud rahva ja eluruumide loenduse ning rahvastikuregistri andmete alusel.

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (selle ülesehitusest, küsimuste sõnastusest jms), intervjueeritavatest, intervjueerijatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Mitmel valimisse kuuluval isikul ei ole registrites ajakohastatud telefoninumbreid, mistõttu pole nendega võimalik ühendust võtta. Vastamata jätmise vähendamiseks kasutatakse kontaktandmebaaside ja registrite täiustamist, intervjueerijate tõhusaid koolitusi ja kingitusi vastajatele. Vastamiseks saab iga vastaja e-kirja (kui e-post on olemas) ja paberkandjal teavituskirja. Kui vastaja ei vasta küsimustikule, saadetakse kuni seitse meeldetuletuskirja. Kui telefonikõnele ei vastata, helistab CATI-küsitleja kuni viis korda vastaja erinevatele telefoninumbritele. Kaalumise protsessis arvestatakse mittevastamisega. Regressioonimudeliga hinnatakse vastamistõenäosusi, millega disainikaalud läbi jagatakse, saades igale vastanud isikule mittevastamisega kompenseeritud kaalu. Mudelis kasutatud muutujad on sugu, vanuserühm, elukoht (linnaline asula / maa-asula ja 15 maakonda + Tallinn), rahvus (eestlane/mitte-eestlane), haridustase (esimese/teise/kolmanda taseme haridus).

Ei arvutata

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis 90 päeva jooksul pärast andmekogumisperioodi lõppemist. Konkreetne avaldamiskuupäev tehakse teatavaks eelneva aasta 1. oktoobril statistikaameti avaldamiskalendris.

Andmed avaldatakse üks kord, hiljemalt 90 päeva peale andmekogumisperioodi lõppemist.

Andmed avaldatakse üks kord, hiljemalt 90 päeva peale andmekogumisperioodi lõppemist.

Avaldamiste ajakava on andmekasutajatele nähtav statistikaameti avaldamiskalendris. Andmed on 2024. aastal avaldatud õigel ajal ehk avaldamiskalendris väljakuulutatud päeval.

Õigeaegselt on avaldatud 100% andmeid.

Eestis on andmed geograafiliselt võrreldavad piirkondlike üksuste ja maakondade kaupa, eraldi on andmed Tallinna kohta. Andmeid saab võrrelda ka linnastumismäära järgi. Euroopas on andmed geograafiliselt võrreldavad riikide, asustustiheduse ja linnastumismäära järgi. Uuringu küsimused, mõisted ja andmed on Euroopa tasemel võrreldavad, riigisiseses tellimuses on küsimustes erinevusi.

Et varem korraldati uuringut tööjõu-uuringu lisana, kuid nüüd on tegu iseseisva uuringuga, on 2013. ja 2014. aasta andmetes muutunud metoodika tõttu erinevused.

Vaatlusperioodide arv pärast aegrea katkestust on 11.

Seos teiste valdkondadega puudub.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Ümardamise tõttu ei võrdu arvude liitmise tulemus andmestikus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut. Muus osas on statistikatöö väljundid omavahel kooskõlas.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tegemist on tõenäosuslikul valimil põhineva isiku-uuringuga, osa andmeid saadakse administratiivsetest andmeallikatest. Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 16–74 (rahvastiku statistilise registri uuringuaasta seisuga), kes elavad tavaleibkondades. Institutsionaalsetes leibkondades elavad isikud üldkogumisse ei kuulu. Isikud, kes eelmisel aastal uuringus osalesid, jäävad järgmisel uuringuaastal valimist välja. Uuringu valimisse satuvad isikud rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Objektide arv üldkogumis on 1 102 000 vähemalt 15-aastast inimest. Valimi suurus on 6500 isikut. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.

Freimi moodustamise aluseks on statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi isikkoosseis, kelle aadresside aluseks on rahva ja eluruumide loenduse (REL) värskeimas andmebaasis olnud aadressid, mis on täpsustatud rahvastikuregistri (RR) uuringuaasta 1. jaanuari seisuga järgmiselt:
- välja võetud isikud, kellel RR-i andmebaasis on välismaa aadress,
- REL-i andmebaasis vangla-aadressiga isikutele määratud RR-i aadress;
- välja võetud surnud isikud.

Kogum on jaotatud elukoha järgi nelja kihti. Valimi võtmiseks on objektid sorteeritud kihis esmalt maakonna, seejärel isikukoodi järgi. Valim on võetud süstemaatilise valiku teel.

Kihid moodustatakse isiku elukoha maakonna põhjal:
kiht 1 = Harju (v.a Tallinn), Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu;
kiht 2 = Tallinn;
kiht 3 = Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi, Võru;
kiht 4 = Hiiu.

Administratiivsetest lähteandmetest kasutatakse järgmisi andmeid:
- sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed töövõime kaotuse ja puude raskusastme kohta;
- haridus- ja teadusministeeriumilt saadakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) järgne kõrgeim omandatud haridus;
- statistikaameti isikute statistilisest registrist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit andmeid) saadakse andmed isiku rahvuse, kodakondsuse ja sünniriigi kohta;
- maksu- ja tolliameti registritest (TÖR, TSD, FIDEK) saadakse andmed isiku töökoha peamise tegevusala kohta.

Aasta

Andmeid kogutakse iga aasta II kvartalis.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele uuringus osalemise kutse, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid veebi- ja telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse. Telefoniintervjuud teevad Statistikaameti telefoniküsitlejad, kes on saanud asjakohase väljaõppe. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale elektrooniliseks täitmiseks arvutis. Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asuvad Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikuga.

Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll ehk viga – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Kerge kontroll ehk hoiatus – olukord, mille puhul andmeesitaja peab andmete õigsuse üle kontrollima. Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja küsimustele vastamisel loodetakse kodanikukohusele.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Andmeid valideeritakse Eurostati nõuete kohaselt kahes etapis:
1) andmed läbivad loogilised kontrollid EDAMISe kaudu saatmisel;
2) andmeid kontrollitakse Eurostati antud kontrolltabeli alusel.

Imputeerimiseks on kasutatud SAS-i makrot IveWare ning hot deck'i meetodit. Imputeeritavad tunnused on YD18 ehk leibkonna netosissetulek ja YD19 ehk leibkonna netosissetuleku vahemik.
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.
Kaalud arvutatakse kolmes jaos:
- disainikaalude arvutamine,
- kao kompenseerimine,
- kalibreerimine.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), leibkonna elukoha täpsustatud maakonna ning linnastumise astme (linn või maa) järgi. Kalibreerimise aluseks on üldkogumi jaotused samade tunnuste järgi arvutatuna Eesti sotsiaaluuringu (ESU) rahvaarvu põhjal.


Kaal leitakse kõigile vastanud isikutele, kuid kaalumiseks kasutatakse nii vastanuid kui ka mittevastanuid isikuid, välja jäävad vaid loendiveaga isikud.


Kõigepealt arvutatakse igale isikule disainikaal (DKAAL_ISIK) valimikihtides valemiga 'd_h=N_h/n_h', kus Nh on üldkogumi 16–74-aastaste inimeste arv kihis h (VALIMTULEM.KIHT_FSUURUS_VALIM), nh on valimi maht kihis h. Kaal dh näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab.

Kontrolliks väljastatakse isikute disainikaalude statistikud. Isikute disainikaalude summa peab võrduma üldkogumi rahvaarvuga.

Järgmisena korrigeeritakse disainikaalusid kadu arvestades. Regressioonimudelis kasutatakse tunnuseid 'sugu x vanus' (VALIMTULEM.SUGU x VALIMTULEM.VANUS_KV), 'leibkonna elukoha täpsustatud maakond x linnastumise aste' (VALIMTULEM.T_ELUKOHT muutujast 15 maakonda + Tallinn x VALIMTULEM.T_ELUKOHT muutujast).

Tulemuseks on vastamistõenäosused, millega disainikaalud läbi jagatakse, saades igale vastanud isikule korrigeeritud kaalu enne kalibreerimist (MVKAAL_ISIK). Kontrolliks väljastatakse ka korrigeeritud kaalude summa.
Mittevastamisega korrigeeritud kaalu valem on w_(h_i*)=d_(h_i)/r_(h_i)', kus r_(h_i) on isiku vastamistõenäosus leibkonnas i.

Selle etapi lõpuks on igal isikul disainikaal (DKAAL_ISIK), vastanud isikutel ka mittevastamisega korrigeeritud kaal (MVKAAL_ISIK).

Kaalumise viimane etapp on kalibreerimine. Kalibreerimine on kaalude (MVKAAL_ISIK) korrigeerimine üldkogumi suurusgruppidele vastavaks ning internetikasutuse ja digioskuste uuringus tehakse seda järgmistes jaotustes: soo- ja vanuserühm (viie aasta kaupa), leibkonna elukoha täpsustatud maakond ning linnastumise aste (linn või maa). Kalibreerimise aluseks on üldkogumi jaotused samades jaotustes arvutatuna ESU rahvaarvu järgi.

Kalibreerimisel saab ette anda kalibreerimismeetodi (seni on kasutatud logit-meetodit) ning ka kalibreerimisfaktori piirid (bounds). Piirid määravad, kui palju võib sisendina antud kaalu korrigeerida. Seni on piirideks olnud 0,3 ja 2,0.

Kalibreeritud kaalude (KAAL_ISIK) summa peab olema võrdne üldkogumi rahvaarvuga. Saadud kalibreeritud kaaludele (isikukaaludele) lisatakse ka leibkonnakaalud (KAAL_LK), milleks isikukaal jagatakse leibkonna 16–74-aastaste liikmete arvuga (väärtusest LEIBKOND_T.Y tuleb lahutada tabelist LIIKMED vanuse YX2 järgi LEIBKONNA all olevate alla 16-aastaste ja üle 74-aastaste liikmete koguarv).

Kontrolliks väljastatakse isiku- ja leibkonnakaalu statistikud.

Arvutatakse ja isikute statistilisest registrist lingitakse muutujad ja statistilised üksused, mille kohta andmeid ei kogutud, kuid mida on statistikaks vaja. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuuluvad andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja statistiliste mõõdikute (keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks ja nende alusel arvutatakse ka lisanäitajad.

Võtmenäitajaid ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Alates 2025. aastast on uuringu pealkiri „Internetikasutuse ja digioskuste uuring“ varasema „Infotehnoloogia leibkonnas“ asemel. Uuringu pealkirja muudeti andmeesitajate tagasisidest tingitult. Eesmärk oli leida uuringule pealkiri, mis annab uuringu sisu paremini edasi.