Muusika

Statistikatöö eesmärk on pakkuda ülevaadet Eesti kontserdikorraldajate tegevuse, sh kontsertide ja kontserdikülastajate arvu ja kontserditulude kohta. Andmed võimaldavad hinnata muusikaelu arengut Eestis ning analüüsida muusika ekspordipotentsiaali ja muusikatööstuse panust Eesti majandusse.

Statistikatöö on kaudselt seotud Eesti muusikahariduse ja muusikategijate pealekasvuga, mis on omakorda osa eesti rahvuskultuuri säilimisest ja edasikestmisest. Kontserdikorraldajate, kontserdikülastajate ja kontsertide arv kajastab nii valdkonna teenuste nõudlust kui ka pakkujate võimalusi ning tegevuse intensiivsust aastate ja maakondade lõikes.

Andmeid kasutab kultuuriministeerium mõõdikuna strateegilistes raamdokumentides, õigusaktide väljatöötamisel, mõjuanalüüsides ja operatiivjuhtimises.

Kõikne uuring

Kontserdikorraldajad, kontserdid ja kontserdikülastuste arv

Ei kasutata

Muusikaorganisatsioonid

Kontserdikorraldaja – vaatlusperioodil avalikke tasulisi või tasuta kontserte korraldanud majandusüksus või isik
Kontserdikülastuste arv – kontserti külastanud inimeste arv ostetud piletite põhjal. Kontserdikülastused ei hõlma kontserdi korraldamisega seotud või toimumispaigas töötavat personali. Alates 2018. aastast arvestatakse ainult Piletimaailma ja Piletilevi kaudu müüdud pileteid.
Kontsert – elava muusika esitamine hoones või vabas õhus. Mõiste 'kontsert' hõlmab ka veebikontserte.

Kontserdikorraldaja

Kõik kontserdikorraldajad, kes korraldasid statistikatööle eelnenud aastal Eestis kontserte ning müüsid pileteid Piletimaailma või Piletilevi müügiplatvormil.

Kogu Eesti

1980–2005 (lõpetatud andmetabel KU11: Eesti Kontserdi Eestis korraldatud kontserdid (1980–2005);
1995–2005 (lõpetatud andmetabel KU112: Eesti Kontserdi Eestis korraldatud kontserdid liigi järgi (1980–2005).

2013–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2025–31.12.2025.

Ei ole rakendatav

Kontserdikorraldajad, kontserdid, kontserdikülastused – arv

Aasta

Riikliku statistika seadus

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Kultuur/Muusika tabelis
KU113: Eesti kontserdikorraldajate kontserdid maakonna järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Sotsiaalelu. Arhiiv / Kultuur. Arhiiv on lõpetatud tabelid
KU11: Eesti Kontserdi Eestis korraldatud kontserdid (1980–2005);
KU112: Eesti Kontserdi Eestis korraldatud kontserdid liigi järgi (1980–2005).

Tööga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 163 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Ei levitata

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 16 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Puuduvad

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastutused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM) põhiselt. Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Andmed avaldati kooskõlas avaldamiskalendriga. Protsessi käigus tekkis viivitus seoses Piletilevi andmete laekumisega statistikaametile, kuna neid ei esitatud kokkulepitud tähtajaks. Andmeesitajale võimaldati tähtaja pikendust.

Töö tellija on kultuuriministeerium. Muusikastatistikast saab ülevaate Eesti muusikaelus toimuva kohta ja kontserdikorraldusest. See annab kultuuriministeeriumile infot valdkondlike analüüside tegemiseks ja otsuste langetamiseks.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldatavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed vastavad tellija nõuetele. Andmete täielikkuse tagamiseks kombineeritakse andmed kolmest allikast. Infot, mida ei leidu ühes algallikas, leidub teises või kolmandas. Lähteandmete kohta leiab rohkem infot atribuudist „Lähteandmed”.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Avaldatud andmete täpsus oleneb andmeallikatest saadud andmete täpsusest. Vead võivad ilmneda juhul, kui Piletilevi või Piletimaailma andmetes on suuremad andmelüngad.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Freim moodustatakse kontserdikorraldajatest, kes korraldasid statistikatööle eelnenud aastal Eestis kontserte ning müüsid pileteid Piletimaailma või Piletilevi müügiplatvormil. Kuna freim põhineb ainult Piletilevi ja Piletimaailma administratiivandmetel, siis võib esineda kaetuse viga. Andmeallikas ei hõlma kõiki Eestis toimunud kultuurisündmusi ega kõiki piletimüügiplatvormide andmeid. Seetõttu võivad piletimüügi ja külastatavuse näitajad olla alahinnatud.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.

Mittevastamise viga eeldatavasti ei esine.

Ei arvutata

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 258 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 258 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Eesti-siseselt on andmed võrreldavad maakondade ja suuremate linnade lõikes.

Rahvusvaheliselt ei ole andmed võrreldavad, kuna töö on siseriiklik.

Andmete aegreas on toimunud katkemisi. Võrreldavad on 2013.–2018. aasta andmed ning andmed alates 2019. aastast. Muutuste põhjused on järgmised.
1. Kogu aegrida on arvutatud kogu Eesti kohta. Maakondliku jaotuse järgi avaldatakse andmeid alates 2019. aastast.
2. Andmeallikate muutumine. Kuni 2018. aastani koguti andmeid veebipõhise elektroonse andmete esitamise kanali eSTAT kaudu küsimustikuga „Muusika". Alates 2019. aastast ei koguta andmeid küsimustikuga, vaid kasutatakse Piletilevi ja Piletimaailma andmeid. Perioodil 2019–2021 kasutati lisaks kultuur.info keskkonna andmeid maakondliku liigituse täiendamiseks.
3. Andmebaasis selgitatud mõisted on aja jooksul muutunud. Kui enne 2018. aastat oli võimalik näha ka žanrilist jaotust, siis edaspidi on selle asemel olnud maakondlik jaotus.

Võrreldavate vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 6.

Andmed ei ole võrreldavad teiste tööde raames avaldatud andmetega andmekogumismeetodite erinevuse tõttu.

Detailsema jaotuse kontserdikülastuste kohta muusikažanri, maakonna ning sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes annavad kultuurielus osalemise uuringu tulemusel avaldatud andmed andmebaasi tabelis KUT028: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kontserdil käimise, muusikažanri ja elukoha / isikute rühma järgi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Avaldatud andmed on seesmiselt sidusad. Kõik tabelid põhinevad samadel Piletilevi ja Piletimaailma andmetel ning ühtsetel mõistetel ja metoodikal.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Andmeid ei revideerita.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei revideerita.

Andmed saab statistikaamet Piletilevilt ja Piletimaailmalt.

Kuni 2018. aastani koguti andmeid veebipõhise elektroonse andmete esitamise kanali eSTAT kaudu küsimustikuga „Muusika". Aastatel 2019–2021 kasutati Piletilevi ja Piletimaailma andmeid, mida täiendati kultuur.info veebilehelt alla laaditud andmetega, et üritusi maakondlikult liigitada. Alates 2022. aastast kasutatakse lähteandmetena ainult Piletilevi ja Piletimaailma andmeid.

Suuremad andmerühmad on korraldajate, sündmuste ja piletimüügi andmed. Lisaks ka asukohaandmed (aadress, linn, toimumiskoht), mis on vajalikud sündmuste maakondlikuks jaotamiseks.

Aasta

Piletilevi edastab statistikaametile andmed CSV-failidena (komakoha eraldaja koma, veergude eraldaja semikoolon, tuhandete eraldajat ei kasutata) ja Piletimaailma andmete allalaadimiseks on statistikaametil administratiivkonto admin.piletimaailm.com keskkonnas.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Samuti kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Statistika koostamisel kasutatakse üksiksandmeid erinevate sündmuste kohta, mis sisaldavad muu hulgas teavet sündmuse nimetuse ja kategooria, toimumiskoha aadressi, piletimüügi näitajate (müüdud piletite arv, müüki antud piletite arv ja piletitulu) ning korraldaja andmete (korraldaja nimi ja registrikood) kohta.

Üksikandmed agregeeritakse statistiliste näitajate arvutamiseks vajalikule tasemele.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Puuduvad asukohatunnused määrati olemasolevate muutujate põhjal. Tavapärast statistilist imputeerimist ei toimu ning imputeerimise määra ei arvutata.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Puuduvad