Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik selgitas, et Soomest reisis

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa märkis, et 2019. aasta septembrile jäi turistide arv tänavu siiski 6% alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20% vähem, siseturiste aga 19% rohkem kui kriisieelse rekordaasta septembris. „Käesoleva aasta septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 153 000 välis- ja 125 000 siseturisti. Siseturistide arv on languses kolmandat kuud järjest,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 46 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 17 000 (11%), Saksamaa turiste 13 000 (9%) ja Leedu turiste

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juulis majutusettevõtetes 507 600 turisti, mida on 5% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv juulis suurenes, kuid siseturiste oli vähem.

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.