Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Iseteenindus

Sisuleht
eSTAT asendub iseteeninduskeskkonnaga Statistikaametile saab andmeid esitada iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee . Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas kõik küsimustikud uude vormi. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Kuidas iseteenindust kasutada? Iseteenindusse saab siseneda aadressil

President Alar Karis külastas statistikaametit

Kuupäev 22.01.2025
Artikkel
President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Tarbijabaromeetri uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys

Kaido Paabusk: statistikaamet on oma töös juba ette ebaõnnestunud, kui panna meile liiga kõrged ootused

Kuupäev 21.10.2025
Artikkel
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 21. oktoobril 2025. Statistika valdkonna suurkujule George E. P. Boxile on omistatud ütlus: „Kõik mudelid on valed, aga mõned neist on kasulikud.“ Seda aforismi võiks kõigi statistiliste näitajate puhul meeles pidada. Mitte, et neid näitajaid ei tohiks usaldada, aga tuleks meeles pidada, et need on statistiliste meetodite kaudu saadud näitajad, millel on omad piirangud. Viimastel kuudel on palju räägitud andmetest ja nende kvaliteedist. Põhjust selleks on andnud statistikaameti elektrienergia komponent tarbijahinnaindeksis ning viga keskmise

Jaekaubandusettevõtete müügimaht jätkas oktoobris kasvu

Kuupäev 28.11.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.

Septembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%

Kuupäev 29.10.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas augustis kahanenud jaekaubandusettevõtete müügimaht septembris taas kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid peamiselt mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, aga ka tööstuskaupade kauplused. Toidukaupade kauplustes müügimahu vähenemine septembris siiski jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ selgitas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 22%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju eelmise aasta septembri madalam

Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?

Kuupäev 17.09.2026
Artikkel
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt! Seekord selgitab rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp revideerimise rolli statistikas. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), riigivõlg, kogurahvatulu – need on vaid osa makromajanduse ja riigirahanduse näitajatest, mille põhjal tehakse järeldusi majanduse ja

Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest

Kuupäev 19.09.2025
Artikkel
On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid

Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu

Kuupäev 17.09.2025
Artikkel
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti