Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaamet esitleb täna, 3. detsembril kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta juulis 458 800 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt, teatab Statistikaamet. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.