Otsingu tulemused

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-526-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 436 lk Ilmus: 26.07.2013 Korrigeeritud: 05.08.2013 Mida tõi Eestile 2012. aasta? Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2012. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest pakub majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas

Eurostat avaldas Eesti statistikasüsteemi välishindamise tulemuste raporti. Raportis antakse Eesti statistikasüsteemile kõrge hinnang, samas juhitakse tähelepanu ka parendusvajadustele.

Tarbijahinnaindeks langes 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta II kvartalis 12 869 krooni (822 eurot) ja brutotunnipalk 75,81 krooni (4,85 eurot), teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,2% ja brutotunnipalk langes 1,7%.

Majutusettevõtetes peatus kolmel suvekuul kokku üle poole miljoni välisturisti, mis oli 3% vähem kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta aprillis 32% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Tootmine näitas 30%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaheksandat kuud järjest.

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.