Otsingu tulemused

Tänapäeval on võimalik igal ajal vahetada elukutset, omandada uus eriala või avardada teadmisi üldhuvitavatel teemadel. Haridustee algab maast madalast, esialgu lasteaias ja jätkub koolis. Paljud õpivad kogu elu. Täiskasvanute õppimisvõimalused on mitmekülgsemad kui iial varem. Peale ülikoolide võib teadmisi omandada koolituskeskustes ja lühikursustel, järjest rohkem on e-õppe koolitusprogramme, mis on muutnud ka rahvusvahelised õppimisvõimalused kättesaadavamaks. Haridusstatistika annab infot õppevaldkondade, õppeasutuste, hariduskulutuste, hariduse omandajate ja kooli lõpetanud inimeste

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis

Teenindussektor on Eesti majanduse oluline osa. Aasta-aastalt suureneb teenindusettevõtete lisandväärtuse ja müügitulu osatähtsus ettevõtluses ning pidevalt asutatakse uusi ettevõtteid ja luuakse töökohti. Teenindussektori valdkonnad on näiteks tervishoiuteenused ja hariduskorraldus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja kultuur, logistika, reklaam, side- ja iluteenused. Statistikaamet avaldab Eestis tegutsevate teenindusettevõtete müügitulu ja kulude statistikat, mille alusel saab hinnata kogu teenindussektori ja selle valdkondade tegevuse tulemuslikkust. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma. Merede hapestumine on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees, mis muudab karbonaatsete