Otsingu tulemused

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis

Muuseumid aitavad hoida kultuuri järjepidevust, ühendades oskuslikult minevikku tulevikuga. Muuseumieksponaadid jutustavad lugusid ja pakuvad võimalust minna pildi sisse, et oma meeltega kogeda, mis tunne on istuda lennuki kokpitis või laevaroolis, milline oli elu aastasadu tagasi või kuidas tekib elekter. Tänapäevane muuseum kõnetab ja pakub tegevust igas vanuses külastajale. Palju korraldatakse haridusprogramme, muuseumitunde, virtuaaltuure, filmiprogramme ja muid üritusi. Kohalikku ajalugu talletavad muuseumid aitavad säilitada riigi, linnade ja külade identiteeti. Aja jooksul on

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO tegevuskavas 2030 on eesmärk vähendada mereökosüsteemide igasugust saastamist (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2025), tagada mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse ning taastamine (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2020). Eraldi eesmärgina tuuakse esile vajadus tagada väikekaluritele

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Üleilmne eesmärk „Toiduga kindlustatus“ keskendub toidule ja selle kättesaadavusele. Eesmärk on kaotada maailmas aastaks 2030 nälg, mistõttu on olulisel kohal toidu piisavus ja selle kvaliteet, mis tagaks vaesematele ja haavatavamatele elanikkonnarühmadele piisava toitumuse. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette nälja kaotamiseks ja piisava toitumuse tagamiseks võtta meetmeid, et suurendada toidu tootmist põllumajanduse tootlikkuse kahekordistamise kaudu ja vähenda toidukadusid. Tähtsal kohal on eesmärk aretada kliimamuutusele vastupidavaid taimekultuure, mis aitavad parandada ka mulla kvaliteeti