Otsingu tulemused

Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud; investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad; laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt; tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid; millised keskkonnakaitse valdkonnad

Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie

Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes; surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka

Reisimine on suurepärane viis oma silmaga näha, kuidas kulgeb elu naabrite juures või maailma mõnes kaugemas nurgas. Iga päev reisib maailmas sadu miljoneid inimesi: kes sõidab kaugele töö pärast, kes läheb puhkama, kes lihtsalt silmaringi avardama. Schengeni viisavabadus ja euro kasutuselevõtt on soodustanud välimaalaste tulekut Eestisse ning lihtsustanud ka meie inimeste liikumist riigist väljapoole. Iga aasta 27. septembril tähistatakse ülemaailmset turismipäeva. Turismistatistika tegemiseks kogume järgmisi andmeid: Eesti elanike reisimine, sh sise- ja välisreiside arv, reiside eesmärk

Üleilmne eesmärk „Maismaa ökosüsteemid“ keskendub maismaa ökosüsteemide ja seal elavate liikide säästlikule kasutamisele ja tõhusale kaitsele. Kaitstud ja hoitud ökosüsteemid ning looduslik mitmekesisus aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja leevendada looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid on abiks ka toimetulekul kliimasoojenemise mõjuga ning neist saavad kasu ökosüsteemidest sõltuvad kogukonnad. ÜRO tegevuskavas 2030 rõhutatakse vajadust esmajärjekorras rakendada varasemad üleilmsed lepped (elurikkuse konventsioon, Nagoya protokoll jt). Tähtis on tagada

Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht. ÜRO tegvuskavas 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest

Üleilmne eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ning tervisele. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas. Eraldi on tegevuskavas esile toodud kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu

Üleilmne eesmärk „Puhas vesi ja sanitaaria“ keskendub vajadusele tagada elanikkonnale puhas joogivesi, kanalisatsioon ja hügieenitingimused. Kvaliteetse ja piisava veervaru ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine mõjutab ka teiste üleilmsete eesmärkide saavutamist, näiteks tervishoid, hariduse edendamine ja vaesuse vähendamine. ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud parendada joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude