Otsingu tulemused

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.