Otsingu tulemused

Vaid veel täna ja homme saab osaleda suurel Eesti rahva e-loendusel, millest on oodatud osa võtma kõik Eesti elanikud. Tänaseks, 21. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40% Eesti rahvastikust.

Majanduskriisi esimene, 2008. aasta tõstis Eesti sotsiaalkaitse kogukulutusi neljandiku. Sotsiaalkaitsesse suunati kokku 2,42 miljardit eurot, mis moodustas 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Sotsiaalkaitse kogukulutused näitavad kõiki summasid, mida riigis sotsiaalkaitsesüsteemi on panustatud. Kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). Sotsiaalkaitse

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?