Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9%, teatab Statistikaamet.

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,9 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse käive suurenes teist aastat järjest, eksport kasvas 2016. aastaga võrreldes 8% ehk ligi 1 miljard eurot ja import suurenes 9% ehk 1,2 miljardit eurot.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab Statistikaamet.