Otsingu tulemused

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

Eesti ettevõtted tootsid 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 1,5 korda rohkem tuuleenergiat ja kolmandiku enam hüdroenergiat, teatab Statistikaamet. Alates 2005. aastast on elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest järk-järgult suurenenud.

Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60 %.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on