Otsingu tulemused

Rahvamajanduse arvepidamine

Valdkond

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

Esimese kvartali majanduslangus oli 2,4%

Kuupäev 31.05.2024

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Ajakasutus

Valdkond

Aeg ja selle kasutamine mõjutab tuntavalt meie igapäevaelu. Meil kõigil on ööpäevas võrdselt 24 tundi. Ometi kasutame seda aega võrdlemisi erinevalt, lähtudes isiklikest eelistustest ja kohustustest ning sellest, kui vabad oleme langetama valikuid meelepärase tegevuse kasuks. Ajakasutusstatistika peegeldab inimeste igapäevaelu ja eelistusi, andes täpsemat teavet, millele aeg kulub, kirjeldades laiemalt tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid, samuti muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Ajakasutuse andmed annavad järgmist

Meediasuhete praktikant: praktikandina hindan enim usaldust ja paindlikkust

Kuupäev 13.11.2024

Artikkel

Sel suvel valiti mind statistikaametisse meediasuhete praktikandiks, mis andis mulle võimaluse omandada uusi teadmisi ja näha hästi toimiva kommunikatsioonitiimi tegevusi. Kolm kuud kestnud praktikaperiood oli täis hulganisti erinevaid tegevusi – pressiteadete koostamisest kuni kodulehe arenduste koordineerimiseni.

Statistikaamet uurib Eesti inimeste ajakasutust

Kuupäev 05.12.2019

Artikkel

Statistikaamet alustas detsembri esimesel nädalal järjekordset iga kümne aasta tagant toimuvat ajakasutuse uuringut, mis kestab 2021. aastani. Teavet kogutakse üle kümneaastaste inimeste ajakasutusest, aja veetmise kohtadest ning liikumisviisidest.

Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Kuupäev 12.03.2024

Artikkel

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Eesti inimene peab probleemiks eluruumi kostuvat müra ning ümbruses olevat saastet

Kuupäev 12.03.2024

Artikkel

Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Statistikaameti andmekool #1: Mis on riiklik statistika ja mis kasu mina sellest saan?

Kuupäev 19.12.2023

Artikkel

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Eelmisel aastal langes majandus 3%

Kuupäev 01.03.2024

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024

Artikkel

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.