Otsingu tulemused

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et aasta alguse 5% mahu kasv kohalikul ehitusturul on paljulubav, kuna võrreldes viimase nelja aasta keskmisi, on maht igal aastal vähenenud. „Nüüdse suurenemise taga on hooneehitusmahu kasv, põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemise

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis aprillis kasv mõnevõrra aeglustus. „Aprillis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused,“ lisas ta. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. „Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%,“ sõnas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi

Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus. Seega võib öelda, et materjalide hinnalangus pidurdas hetkel ehitushinnaindeksi tõusu,“ selgitas Paulus. „Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus veel välja. Selle aasta teise kvartaliga

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,“ lisas analüütik. Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17% ja tööstuskaupade kauplustes 8%. „Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju