Otsingu tulemused

Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorust ikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Ehitusettevõtjad tegutsevad peamiselt koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal aga